Daniel Kahneman - 'Kiire ja aeglane mõtlemine'

Äärmiselt kasulik lugemine, mõistmaks kuis inimloomuse otsustusprotsess detailis toimib ja kas alati intuitsiooni põhjal otsustatu on siiski ka parim valik. Teema on selgelt pulkadeks lahti võetud ning näidete ning eluliste eksperimentidega ilmestatud. Raamat on nii hea, et leiab kindlasti tee ka minu riiulile.

Valikuliselt mõningad paremaid nopped:

"Kindel viis panna inimesi uskuma valet on seda sageli korrata, sest tuttavlikkust ei ole lihtne tõest eristada."

"Alan: intelligentne-töökas-impulsiivne-kriitiline-kangekaelne-kade

Ben: kade-kangekaelne-kriitiline-impulsiivne-töökas-intelligentne

Nimekirjas eespool olevad iseloomujooned muudavad hilisemate iseloomujoonte tähendust, mistõttu peate Alanit meeldivamaks inimeseks kui Ben-i. Seda nimetatakse haloefektiks."

"Inimesed ülehindavad ebatõenäoliste südnmuste tõenäosust ning annavad oma otsustes ebatõenäolistele sündmustele liiga suure kaalu."

"Kui konkreetseid tõendeid ei anta, kasutatakse eeltõenäosust õigesti; väärtusetute tõendite saamisel eeltõenäosust eiratakse."

"Kui asjad läehvasd halvasti, aga te suudate meenutada, et kaalusite enne otsustamist tõsiselt kahetsuse võimalust, siis kogete seda tõenäoliselt vähem."

"Küllastunud sissetulekutasemest kõrgemal võite osta rohkem nauditavaid kogemusi, kuid kaotate osa oma võimest nautida vähemkulukaid."

"On olukordi, kus inimesed hindavad mingi kategooria sagedust või sündmuse tõenäosust kerguse põhjal, millega näited või sündmused meelde tulevad."

"Meeldejäävas näites näitas Robyn Dawes, et abielu stabiilsus on hästi prognoositav valemi abil: seksuaalvahekordade sagedus miinus tülide sagedus."

"Enne teema arutamist, tuleks paluda kõigil komitee liikmetel kirjutada oma seisukohast väga lühike kokkuvõte. See toiming kasutab ära grupi teadmiste ja arvamuste paljususe väärtuse. Avatud arutelu tava annab liiga suure kaalud nende arvamusele, kes räägivad esimestena ja enesekindlalt, nii et teised kipuvad nende järgi joonduma."

"Pre-mortem analüüs - kui organisatsioon on peaaegu jõudnud tähtsale otsusele, kuid pole formaalset otsust veel langetatnud, soovitab Gary Klein kutsuda otsusegakursis olevad inimesed lühikesele nõupidamisele. Koosoleku juhatab sisse lühike kõne: "Kujutlege, et vahepeal on möödunud aasta. Me oleme plaani selle praegusel kujul ellu viinud. Tulemuseks oli katastroof. Palun kirjutage viie kuni kümne minuti jooksul lühidalt sellest katastroofist.""

"As Kahneman points out, humans can be blind to the obvious and blind to our blindness. To make this point he references an experiment and book titled Invisible Gorilla, created by Chritopher Chabris and Daniel Simons. In the experiment, three players wearing white outfits pass a basketball around at the same time that a group of players wearing black outfits pass around a separate basketball. The anomaly in the experiment occurs when someone in a full-sized gorilla outfit goes prancing through the scene for nine full seconds. To the surprise of many, about half of the experiment observers do not see the gorilla. In addition, the gorilla-blind observers deny the existence of the large, furry animal when confronted with recorded evidence."

Lisaks lugemist:

Robyn Dawes-i - "The Robust Beauty of Improper Linear Modelsin Decision Making"

Paul E. Meehl - "Clinical Versus Statistical Prediction: A Theoretical Analysis and a Review of the Evidence"

Aju Jaht

Diana Leesalu käekirjast Linnateatris on kujunemas minu jaoks uus kvaliteedimärk antud teatri pakutavas programmis. Neidisel on nina, silma, kõrva üles leidmaks toredate püantidega tükke. Viimatine neist, A.Horowitz-i 'Aju Jaht' on ehk küll kõige lihtsakoelisem ses nimekirjas oma komejantlikus võtmes üles ehitatud tempoka psühhothrilleriga, kui humoresk kõrvale jätta, siis on teatavaid sarnasusi võimalik leida teiste Linnateatri tükkidega nagu 'Kolm vihmast päeva' ning 'Kes kardab Virginia Woolfi?'

Suuremale krimkadelembule on süžhee teatud osas suuresti küll etteaimatav, eriti just kahe-kolme-nelja järgmise sammu suhtes, kui on tahtmist minna kaasa mõttemänguga ning jälgida vihjeid ja märke, mida üsna selgelt välja mängitakse. Hoolimata sellest on lubatud põnevust ning ootamatust siia piisavalt sisse pikitud, et lõpplahendus tuleb enamustele siiski üllatusena nii ka mulle.

 

Näitlejatest. Allan Noormets oli jällegi väga priima, sobitudes oma grotesksusega ideaalselt, humoorikalt hullu doktori rolli. Peab tunnistama, et mängus lipsas sisse ka moment 'Armastusest kolme apelsini vastu' kui härra Truffaldinona üles astus, eks ikka see:

'Ei tule neiut kolme! Tuleb üks! Ei hakka kiva loopima! Istub kivile!'

Piret Kalda ei pidanud just liiga palju laval olema, aga kui oli, siis täiendas kenasti kogu pilti ja lisas teravust. Indrek Ojari osas ei oska muud öelda, kui, et Ojari on Ojari ja nii igas etenduses. 

Sõnaga, ei julge öelda, et tegu on kokkuvõttes suure kunstilise šedöövriga, kuid kvaliteeti ja meelelahutust on  kindlasti. Nii näitlejad, kui kostüümid, kui muusikaline tervik, kui efektid on kõik kergelt ajahõngust puretud, kõik on klassika. Nii linnateaterlik.

Mõtteid:

Madness need not be all breakdown. It may also be break-through. - R. D. Laing

Neil pole midagi viga, aga nende viga seisnebki selles, et nad arvavad, et neil pole midagi viga. - doktor Farquhari.

John Maynard Keynes rääkis...

...kokkuhoiu paradoksist:

kui üks inimene säästab, siis on see hea ja suurendab rikkust, ent kui seda püüavad kriisi ajal teha kõik, siis väheneb kogutarbimine ja kokkuvõttes ei õnnestu kellegil midagi säästa.

Individuaalsed voorused on kollektiivsed pahed. Arvata, mis on hea ühe inimese puhul, on hea kogu ühiskonna puhul, on summeerimisviga nagu ütlevad majandusteadlased.

Hent Kalmo. Sirp. 

'Kui tõsiasjad muutuvad, siis muudan ka mina meelt' - John Maynard Keynes

I.Turgenev ütles...

...romaanis 'Isad ja pojad' - "Inimene on võimeline mõistma kõike - seda, kuidas väriseb eeter, ja seda, mis sünnib päikesel; aga kuidas teine inimene võib teisiti nina nuusata, kui tema ise nuuskab, see käib tal üle mõistuse."

Valdur Mikita - 'Lingvistiline Mets'

Valdur Mikita 'Lingvistiline mets' sattus lugemisse puhtalt peavooluga kaasakulgemsiest, kuna ümber ringi on olnud palju juttu ja kiitmist, siis tundus olevat raamatuga, mida nüüd ja kohe peab lugema. Loetud sai, oodatud elamust ei saanud, oli lasu huvitavaid mõttekonstruktsioone, ülesvisatud ideid, aga kõik neist jäid õhku, jäid lõpetamata või teisalt jäi argumentatsioon otsituks, nõrgaks ja suduseks. Ehk suures osas tühjaks jäi raamat.

Ühe tõeliselt põneva teadmise leidsin enda jaoks lõigust, mis kirjeldas Eestit kui ühte olulisemat külmasõja võidurelvastumise strateegilist punkti. Eriliselt jäi meenuma autori väide - nagu olnuks Eestis ühel heal hetkel inimkonna ajaloos kõige enam tuumalõhkepäid ühe elaniku kohta, seda põhjusel, et suur osa Nõukogude Liidu tuumarelvastuse rakette olid suunatud Euroopa suurlinnadele just nimelt Eestist ning vastupidi USA ja Euroopa tuumaraketid olid suunatud Eestile, võtmaks välja Nõukogude Liidu esimeset tuuma tugipunkti. Mõeldes nüüd oma lillelisele lapsepõlvele, tundub see üsna võigas teadmine olevat.

Teine huvitavam väide oli eestlaste ja rahvuseepose 'Kalevipoja', eriti kangelase, omavahelise selge suhte ning kontakti puudumisega. Jah, selgem kontakt on isegi teosest siiliga või isegi sortsude või vanapaganatega, aga suhe Kalevipoja kui kangelasega jääb võõristavaks. Jääb mulje, et kuna paljudel rahvustel juba oli oma kangelasest lähtuvalt eepos valmis treitud, siis pidi ka eestlastele oma saama, mis jätab säense mahaviksitud tegemise mulje ning suhestumine on pigemiti tehislik. Teatud sarnasusi võib leida pigemiti isegi antiikmütoloogiaga, seevastu puudub rahvusele omane metsaläehdus, ugrimugrilikkus. Säense mõttekäiguga jääb mul üle ainult nõustuda.

Üks ilus mõttearendus veel:

Me kõik oleme kusagilt omandanud kahtlasevõitu mõtte, et tõde on tähtsam kui müüt. Kuid oma sisimas teame üsna kindlalt, et tegelikult on müüt palju tähtsam. Tõde teadmata suudab inimene kaunis hästi elada, ent kui temalt ära võtta müüt, siis ei ole elul enam mingit mõtet.

Nii on.

Limits of Control | Võimu piirid

Härraselt Jarmuschilt on varasemadest aegadest nähtud säensed šedöövrid nagu 'Coffee and Cigarettes', 'Stranger Than Paradise' ning 'Dead Man', viimane mitte nii väga, kuid kaks eelpool mainitut sobitusid kohe õige hästi mo maitsemeelele, seega oli ka erutus keskmisest suurem kui sai märgatud läbi sotsiaalmeediumi ruumi, et Sõpruse kino võtab vaevaks korraldada Jarmuchi retrospektiivi lausa. Tuli minna. Esmaseks valikuks osutus Jarmuschi üks värskeimaist 'Limits of Control' (2009).

Kellele kuis, aga mo jaoks oli tegemist ühe parima aktsioonfilmi paroodiaga läbi aegade. Oli olemas kõik kohustuslik - napisõnaline teravamat sorti repliike loopiv kangelane, köitev paljas ihu kangelasega voodis, köitev paljas keha mõrvatuna, samm-samma haaval lähenemine kurikaeladele, võimatuna näiv ülesanne, töö kiire ja korralik, tagasi tavapärasesse elu rütmi. Lihtne. Kaunis.

Jarmuschist veel, härrase suust on kukkunud ka kuldsemat sorti mune, mis olid ka moel või teisel Sõpruses välja toodud:

“Nothing is original. Steal from anywhere that resonates with inspiration or fuels your imagination. Devour old films, new films, music, books, paintings, photographs, poems, dreams, random conversations, architecture, bridges, street signs, trees, clouds, bodies of water, light and shadows. Select only things to steal from that speak directly to your soul. If you do this, your work (and theft) will be authentic. Authenticity is invaluable; originality is non-existent. And don’t bother concealing your thievery - celebrate it if you feel like it. In any case, always remember what Jean-Luc Godard said: “It’s not where you take things from - it’s where you take them to.”

“So if too many people like my films, I might get scared and think I did something wrong. Honestly.”

Allan Pease and Barbara Pease 'Why Men Don't Listen and Women Can't Read Maps

Küll mitte pahvistav, kuid üllatuslikult silmaringi laiendav ning pilti klaaristav populaarteaduslik kirjutis sugudest - naistest ja meestest ning evolutsiooni tagajärjel tekkinud omavahelistest erisustest. Ilmselt küll on leitud sobivaid uurimusi ja näiteid oma nägemuse kirja saamiseks, ehk ilmselt on võib teatud osas kirjutatu üsna kergelt ümber lükata, kuid meelt lahutav lugemine sellegi poolest. Huvitavamaid väljanoppeid, mis igapäevasel toimetamisel võivad ära kuluda, mõistmaks ühe või teise tugevusi või nõrkusi või eripärasid:

• naissool on välja arenenud parem lainurk nägemine, mis võimaldab nägemist kuni ~45 kraadi vasakule ja paremale ning üles-alla ninast, andes võimaluse lähiümbruses tabada igat väiksemat detaili, meestel seevastu on pigemiti nö tunnelinägemine, mis võimaldab näha täpselt ja kaugele. Seletuseks - meesrahvas pidi kauges ajas jahtima saaki ning oluline oli tabada distantsilt saaki, naistel seevastu oli vaja, aga koopas toimetades pidada silmas kõike lähiümbruskonnas, mängivaid lapsi, koopa avaust ja oma pada. Näitlikustamiseks veel, et Austraalia maal hukkub kaks korda rohkem poisslapsi teed ületades kui tüdrukuid;
• meessool on kombeks miskit pilguga puurides pead kaasa liigutada - vasakule-paremale, üles-alla, nagu skaneerides, see on ka põhjus, miks mehed saavad tunduvalt rohkem etteheiteid võõraste seelikute jälgimisest, kuigi tegelikkuses skaneerivad niisamuti meeste välimust ka naised, isegi rohkem, kuid tegevus on peidetud ja seega ei jää ka vahele;
• naisterahvad näevad küll pimedas paremini üldiselt, kuid mehed näevad kitsamalt ja kaugemale, mispärast on meestel öösiti kindlam tunne sõita kui naistel;

• ajupoolkeradel on erinead funktsioonid ja oskuskeskused:

         

• suurel osal meespooltest on eraldi oskuskeskus orienteerumiseks ja navigeerimiseks, naistel jällegi kõneks, mistõttu paljud naisterahvad on leidnud oma tugevatest omadustest lähtuvalt ameti õpetaja, psühholoogidena, tõlkidena;
• üks koolkond teadlasi arvab, et naistel on kuni ~30%  võrra tihedam võrgustik vasaku- ja parema ajupoolkera vahel, mis tagabki tunduvalt selgema ja voolavama kõnevõime, lisaks tagab kiirem ühendus kahe ajupoolkera vahel ka kiirema järeldamise võime, mida teame kui 'naiselikku intuitsiooni';
• numbrid Austraalias näitasid, et kui muidu oli naiste-meeste suhe erinevatel ainetel enam-vähem võrdne, siis meeste osakaal oli valdav füüsikas (82%), IT (69%), matemaatika (65%), ehk ained, kus on vaja head ruumitaju, siis on mehed eesrinnas. Ametite poolest jällegi Inglismaal on mehi lennukipilootide ja võidusõitjate hulgas 99%, arhitektide osas 91%, piljardimängijate hulgas 87 ja raamatupidajaid 83%;
• meestele kuulub 99% kogu planeedi patentidest - vidinad sobituvad meesolevustele hoolimata vanusest;

• meestel on paksem nahk kui naistel, mehe nahk seljal on 4 korda paksem kui kõhul, mis on pärand kaugetest aegadest, kui tuli kaitsta end rünnakute eest selja tagant;
• kuigi meestel on tunduvalt madalam valulävi kui naiskodanikel, siis jällegi füüsilises aktiviteedis nagu sportides saadud vigastust mehe keha ei tunne nii erksalt;
• avalikes ruumides, näituseks söögikohtades eelistavad mehed istuda selg vastu seina ja nii, et nägemisulatus oleks võimalikult lai, tundes end läbi ala kontrollimise turvalisemalt;

• kui naisolevus küsib nõu riietuse osas on tal ilmselt endal juba kavand paigas ja ta ootab kinnitust, et valik oleks õige. Seega kui küsimus on, et kas kleidi juurde sobituvad kuldsed või sinised kingad, siis õige vastus on uurida, kas neidis on juba valiku ise teinud ja lasta oma valitut põhjendada ja siis heaks kiita;
• emad, tütred, vanemad õed räägivad tihti oma meespoolte eest, kuna meessugu töötab valdavalt vasaku ajupoolkeraga, kus kõnekeskusel ei ole täpset asukohta, seega kui mehel tuleb jutustada on kogu vasak ajupoolkera pidevas töös ja otsib õigeid sõnu. Uurimused on tuvastanud, et mitte ainuüksi ei hakka tütarlapsed varem rääkima kui poisid, vaid 3 aastaselt on tüdrukute sõnavara 2 korda nii suur kui samavanustel poisslastel ning lisaks on jutt kergesti arusaadav. Poistel seevastu on kombeks kasutada jututäiteks parasiite nagu 'hmm', 'ää', 'öö', 'nagu' ja lõigata sõnalõppe ära;
• meessugu räägib selleks, et infot edasi anda, naissugu räägib selleks, et rääkida, meespooled tõlgendavat juttu kui abipalvet ning näevad kohustust välja pakkuda lahendusi probleemidele, kuid naissugu hoopiski ei taha pidevaid vahelesegamisi lahenduste väljapakkumise näol, vaid pigemiti empaatia rikast kuulamist ning soovi päevas ettenähtud sõnade limiit täis rääkida. Numbrid ütlevad, et naisterahvad Itaalias räägivad keskmiselt 6000-8000 sõna päevas, lisaks veel 2000-3000 kommunikatiivset häälitsust ja 8000-10000 kehakeelelist sõnumit, ehk kokku nii ~20000 märgi kandis, meestel seevastu on numbrid 2000-4000 sõna, 1000-2000 häälitsust ja 2000-3000 kehekeelelist märki, ehk kokku ~7000 märki. Pea kolm korda vähem. Ehk meestel tuleb olla valmis kuulamiseks;
• kuis rääkida mehega? Räägi lihtsalt. Anna ainult üks teema korraga, mille üle juurelda;
• 'if a woman is talking to you a lot, she likes you. If she's not talking to you, you're in trouble.
• naised kasutavad kaudset kõneviisi, mehed otsest. Kaudse kõneviisi eeliseks on suhete loomine ja hoidmine, tähtsaim kohal on harmoonia. Otsese trumbiks tulemuslikkus ja kiirus;
• 'to get a man to listen, give him advance notice and provide an agenda';
•  'underpressure woman talk without thinking, underpressure men act without thinking, that's why 90% of people who are in jail are men and 90% of people who see therapists are woman'

• progesterooni nimelise hormooni pärast on naisolevustel nõrkus pehmete mänguloomade nagu näituseks karude vastu, kuna nende välimus meenutab vägagi väikelaste kuju suurte silmade ja lühikeste jäsemete ja pontšaka kehaga;
• loomulikud blondid juuksed on kõrge östrogeeni tunnuseks;
• mida kõrgem testesterooni kogus kehas, seda parem kaardilugemiseoskus;
• tänu testesteroonile on ka ~90% vangidest mehed;
• tedretähnidega punapäid sünnib siia ilma sama palju kui homoseksuaalseid inimesi;
• homoseksuaalsetele kodanikel on kolm korda suurem tõenäosus võrreldes heteroseksuaalsetega, et ka nende suguvõsas on teisi homoseksuaalseid olevusi, ehk teisiti öeldes on homoseksuaalsus põhjendatav osaliselt geneetikaga;

• mida intelligentsem on mees, seda väiksem on sugutung;
• hommikuti on mehe testestorooni tase 2 korda kõrgem, õhtuti peale tööd ~30% madalam tavapärasest;
• 'The Rooster Effect' - kukk suudab ühe kanaga paarituda ühe päeva jooksul 5 korda, 6.-ndal korral kaob tal igasugune huvi sama kana vastu, samas on ta võimeline paarituma järgmise kanaga. Sama number on oinal lammastega ning mehel naisega, pullil on samas number 6;
• juhuslikust hetkest kuni orgasmini kulub isastel olevustel keskmiselt 2,5 minutit, naissool seevastu 13 minutit.

Jon Krakauer 'Into the Wild'

Jon Krakauer on raamatu kirja saanud ebaharilikus stiilis, suuresti põhineb eelnevalt ilmutet' artiklile ajakirjas 'Outside'. Lugu ei jookse mitte loogilise aegreana, vaid avab peatükk peatüki kaupa uusi tahke, mõtte konstruktsioone lähtuvalt kirjaniku enda kogemustest ning paralleeli otsingudest teiste sarnaste juhtumitega. Välja tuuaksegi huvitavad nimed nagu Everett Reuss, Carl McCunn, John Mallon Waterman, John Menlove Edwards, kelle ebatavaliste elulugudega tasub tutvuda.

Raamatust endast veel mõned tabavamad ütelungid:

Everett Ruess

'It is true that I miss intelligent companionship, but there are so few with whom I can share the things that mean so much to me that I have learned to contain myself.'

Everett Ruess
'I have been thinking more and more that I shall always be a lone wanderer of the wilderness. God, how the trail lures me. You can not comprehend its resistless fascination for me. After all the lone trail is the best.'

Jon Krakauer
'We like companionship, see, but we can't stand to be around people for very long. So we go get ourselves lost, come back for a while, then get the hell out again.'

John Muir
'But we little know until tried how much of the uncontrollable there is in us ...'

Lev Tolstoi
'I have lived through much, and now I think I have found what is needed for happiness. A quiet secluded life in the country, with the possibility of being useful to people to whom it is easy to do good, and who are not accustomed to have it done to them; then work which one hopes may be of some use; then rest, nature, books, music, love for one's neighbor—such is my idea of happiness. And then, on top of all that, you for a mate, and children perhaps—what can more the heart of man desire?'

Patukahetsus | Monanieba

Rahvusvaheline Arvo Pärdi keskus kutsus kogema Georgia härrase Tengiz Abuladze serveeritavat dramaatilist komejanti, mis kõksib nii usuliste, ajalooliste, ideoloogiliste lihtsamate allegooriatega üsna täpselt reaalsuse piiril. Ehk seepärast sai film ka ilmumise ajal kohe keelustatud ja hiljem suuremat tähelepanu pälvinud kui julge ja sirgejooneline kehtiva režiimi pilaja. Sügavust jagus temaatikasse küllaga, kuid realisatsiooni sisse pikitud katked klassikalisemat sorti muusika maailmast, ooperi aariatest, sümfooniatest, ja teisalt sonettidest ning filosoofilistest tsiteeringudest, kruttusid kogu tundmuse liiati groteski minu jaoks, taandudes lõppeks lithsakoeliseks ülekäe tehtud muljeks - 'A нo дайте арбузы!'

Meenuma jäi veel Konfutsiuse ütlus: 'Pimedas toas on keeruline musta kassi püüda, eriti kui seda musta kassi seal ei ole'.

Keskuse koduleht kirjutab:

"Patukahetsus" on kolmas film Abuladze gruusia (ja ka vene) keeles arhailiste, piiblikõlaliste pealkirjadega triptühhonis, kuhu lisaks kuuluvad "Palve" (1968) ja "Soovide puu" (1977). Kõigis neis kujutatakse kahe ilmavaate, kahe moraali, kahe õiglusekäsitluse kokkupõrget, kus kaotajaks jääb alati avaram, üldinimlikum, harmoonilisem, peale aga isikuvabadust kägistav, teisiti-olemise suhtes sallimatu, vägivaldsust põhimeetodiks pidav eluvaade. "Patukahetsus" kui ilmselge poliitiline ja religioosne allegooria keelustati pärast esilinastust 1984. aastal.

Filmi tegevustik areneb Gruusia väikelinnas, mille linnapea Varlam Aravidze on just surnud. Surnukeha aga hakkab pärast matuseid uuesti välja ilmuma, iga kord pärast uuesti matmist, kuni üleskaevamises süüdistatuna vahistatakse Ketevan Barateli nimeline naine. Tolle sõnul ei vääri äratuntavalt Stalinit-Beriat-Mussolinit-Hitlerit meenutava välimusega linnapea, kelle terrori läbi jäid kadunuks naise vanemad ja nende paljud sõbrad, üldse matmist. Naise süüasja arutelul kohtus toob tema tunnistus taas päevavalgele Varlami režiimi valusad detailid. Varlami poeg Abel üritab kohtus oma isa nime puhtaks pesta ning advokaadi abil veenda kohust, et Ketevan on süüdimatu ja tuleks sulgeda hullumajja. Varlami pojapoeg on aga oma vanaisa kuritöödest kuuldes nii šokeeritud, et sooritab enesetapu. Lõpuks heidabki Varlami poeg Abel isa surnukeha linnaservas kaljult alla.

Kõrvuti klassikalise muusika suurautoritega (Beethoven, Gounod, Verdi, Mendelssohn, Debussy jt.) kõlab filmis reekviemina tolleks ajaks Nõukogude Liidus incognito staatusesse määratud Arvo Pärdi topeltkontserdi "Tabula rasa" teine osa "Silentium". Tiitrites seisab üksnes: "Filmis on kasutatud klassikutest heliloojate muusikat."

Umberto Eco 'Baudolino'

“Lying about the future produces history.” – Umberto Eco

Klassikaline Eco romaan - pikk, detailine, aeglase algusega. Sisse on pikitud fakte ajaloost ja samas hulgaliselt lugu utreerivaid väljamõelduid seiku ning ei puudu ka läbi sarkasmi prisma välja toodud mõtteterad. Kangelaseks on keskaja põhja Itaalia pööbliperest pärit Baudolino, kelle talendiks on imetabane võime kõiki inimkeeli omandada vaid lühiajalise kuulamise põhjal ning teisalt oskus luisata kokku kõige uskumatumaid lugusid. Omadused, mis veensid Saksa-Rooma keisririigi jumalust Frederick Barbarossat, teda oma kaaskonda võtma ning nii need seiklemised alguse said.

Endale noppimiseks tundus sobilik, romaani läbiv toon ajaloost ja tõest - kui usaldusväärseks võib lugeda kirjasõnaks saanud ajalugu, palju on seal tõde, palju on seal üksikisikute või väiksemata huvigruppide oma agendat või mis rolli nad üldse mängivad ajaloo ja/või legendide kujundamsiel, andmete avaldamisel või vastupidi peitmisel, tehes seda siis teadmatult või teadlikult. Erilise tähelepanuga on kaetud kiriku nii öelda reliikviate nagu ristija sääreluu, päästja surilina, kellegi varbaküüs jne jne kujunemise/tekkelugusid.

Meenub Churchilli ütlus 'Ajalugu kirjutavad võitjad', ehk siis teada tuntud tõdemus, kuid Ecol õnnestub see vägagi punaseks ja puiduseks kirjutada. Näituseks, viimases lõigus -

“Yes, I know it’s not the truth, but in a great history little truths can be altered so that the greater truth emerges.” Seeing the wisdom in this, the historian nonetheless laments the loss of a beautiful story; but the blind man assures him that one day, sooner or later, a greater liar than them all will restore the tale. 

Juttu oli siis loost, mida Baudolino oli vestnud ajaloolasele, Niketasele.

Pikema ja eeskujulikuma kokkuvõtva sõna leiab Allen B. Ruchilt.

Ave Ungro 'Minu Kolumbia'

Viivi Luik oskas öelda Sirbis õite tabavalt - 'Päevaraamatud ja blogid on päevaraamatud ja blogid. Nendes enamasti kirjeldatakse, kuid ei väljendata. Neis puudub see teatav pinge, intensiivsus, salapära....'
               
Trippimiseks ära kasutatavat infot on väga vähe sisse pikitud ning ilukirjanduslikku lugemise elamust jäi nii samuti napiks.

Edward Albee ütles ...

Kunsti ülesandeks on hoida inimeste ees peeglit ja öelda: "Sellised te olete. Vaadake põhjalikult ja kui teile ei meeldi, mida te näete, siis muutuge!"

Ma leian, et teater on suurim kõigist kunstidest - see on kõige otsesem viis, kuidas üks inimene võib jagada teistega seda, mida tähendab inimeseks olemine.

Vaadake, kui auhindu kord juba välja antakse, siis muidugi on tore neid saada. Nii, et igakord, kui ma mõne saan, olen üllatunud. Ja iga kord, kui ei saa, olen samuti üllatunud. Ma elan pidevas üllatuse seisundis.

Indrek Neivelt ütles...

Tahame, et oleksime rohelised ja säästlikud, et meile oleks kõik öko; et me kannaks taaskasutatud riideid, ja et meil oleks samal ajal ka majanduskasv. Me oleme täpselt nagu karupoeg Puhh. Kui temalt küsiti, kas ta tahab saia meega või kondenspiimaga, vastas ta: "Mõlemaga!".

Aga mõlemat ei saa. Kui oleme kokkuhoidlikumad, siis saab keegi teine ka vähem raha. Riik vähem makse.

Umberto Eco - Critical Reading

1. kodanikud kriitikud mõtlevad alatihti tekste impreteerides üle, otsides seoseid mida ei pruugi eksisteeridagi;


2. raamatu kirjutamine on nagu malemäng. lõpp on enamasti teada, kuid kunagi ei tea ette kuidas sinna jõuad;


3. roosi nimest teada raamatukogupidaja pime jorge oli lihtsalt algne nali ecolt, millest arenes edasi kogu ülejäänud raamatu tegevus ning alles romaani lõpuks kujunes temast mõrvar;


4. ei maksa analüüsida naudinguid tuleb nautida naudinguid (raamatuid);


5. mitte üle mõelda;


6. elumõtet või tõde ei ole mõtet otsida, sest intepretatsioone on liialt palju, ei tea kunagi mis valguses on keegi midagi kirjutanud.