The Otherside Of Hope | Teispool lootust

Mitte küll päris samast klassist kui samast sarjast eelnev Le Havre, kuigi Kaurismäki kasutatud pildikeel ja tekst on samaks jäänud, siis Soome kontekstis olid olukorrad ning dialoogid lihtsalt nii absurdseks viidud, et võimatu oli muhelemata jääda rohkem kui mitmet puhku. Viis kuis Kaurismäki kinnist, kuid äärmiselt hea südamega soomlast välja joonistades avab, on lihtsalt briljantne.

Täiuslikud võõrad | Perfetti Sconosciuti

Üllatav leid Itaalia kinost - Paolo Genovese-lt.

4 lapsepõlve aegset parimat sõpra ning nende kaasad, seltskond kel omavahel saladusi justkui ei oleks. Ühisel õhtusöögil otsustatakse proovida mängu, kus kõigil tuleb asetada telefon lauale ning ning vastata sisstulevatele kõnedele ja sõnumitele ja kirjadele kõigi nähes. Mõttena tore, kuid praktikas kipub enamasti siiski teadmatus olema õndsus, sest nagu Nathan Jessep (A Few Good Men) ütles - "You can't handle the truth!"

Toredam on elada mullis kui absoluutses tões.

Paterson

Kui märksõnadena õhku visata ameerikalik, provintslus, bussijuhi amet, ülemuse igapäevane hala, kulunud olemisega elamine suburbias, mehe ülalpidamisel elav, ennast kunstis otsiv kaunishing, tehnikavõõristus, õhtutine õlu kohalikus pubis, sõnaga - rutiin, siis esmane arvamine on, et ootamas on kerge depressiivse varjundiga vaatamine.

Jarmusch näeb ja näitab kõike eelnevat aga hoopis teisipidi - võluvana, luues omamoodi oodi igapäevasusele, lihtsalt olemisele, kulgemisele. Nii leitakse veetleva oleva õllelõhnalisena kojutulek pubist või teisest vaatenurgast ei ärrituta pereeelarvet lõhkunud teleturuliku kauba tellimise peale. Filmist saab korraliku posiitvsuse laksu ja peab tunnistama, et takka järgi tuleb mõjusust veel juurde.

Room

Kole ilus lugu - inimröövist ning orjastamisest oma ihuliste vajaduste rahuldamiseks ning teisalt lapse armastusest oma kõige, oma ema vastu, mis on kõike võitev. 

Klassikokkutulek

Filmiga kaasas käinud kiidulaulu ning uskumatuid koduvabariigi publikumi numbreid arvestades, üllatas film oma keskpärasuse küll üsna halvasti, ootused olid paraku kauniski kõrgele eelnevalt kruvitud. Lõppeks pani muigama, kaks-kolm Genka ütelust ja vsjoo. Ei ütleks, et miskit pidi oluliselt parem kui mõni muu kodukootud hjuumori film kasvõi näituseks - Kormoranid.

Mr. Right

Üllatavalt vaadatav absurdikas, mille vaadatavaks mängivad Tim Roth ja eriti hästi rolli sobitunud oma olemuse ning väljanägemisega Sam Rockwell, tänu kellele see film ka vaadatud sai.

Ben-Hur

Esmane kohtumine 'Ben-Hur'-iga oli millagil 90-ndatel, kui ülelahe naabrite televisioon pakkus vaatamiseks 1959.a väljalaset härrase Charlton Hestoniga peaosas. Meenuma on jäänud, et tegemist oli ülimalt pika ja põhjaliku eeposega Rooma ajast koos väga võimsa ja detaili täpsete kostüümide ja kujundusega, mis jätsid kustumatu mulje toona. Nüüd kui wikipediast vaatan, siis selle eepose kestvuseks on märgitud tublid 3h ja 32 minutit. Päris tubli vaatamine.

Kaasaegne paraku samale pulgale kohe mitte ei küündi, aga lennukisse aega tapma sobis hästi.

Inside Out

Üks õite tore ja meeleolukas, loomulikult ka disnilikult õpetlik nooremale generatsioonile suunatud multifilm meie sees toimetavatest erinevatest emotsioonidest. Väga hea õnnestumine Disneylt.

Pelé: Birth of a Legend

Äärmiselt tujuküllase fooniga lugu sama rõõmsameelsest maailma läbi aegade parimast pallivõlurist - Pelest ja tema kui müütilise legendi sünnist. Hää-hää vaatamine.

The Legend of Tarzan

Ajatapp lennukis.

Before the Flood

Kliima siin keral muutub see on selge, kuid kui palju sest tuleneb otseselt inimtegevusest ning palju on paratamatus, ses osas on huvigrupiti arvamused diametraalselt erinevad. Arvestades, et roheline planeet on suurusjärgus 4,5 miljardit aastat vana ning miskit elulist sai alguse 6 miljonit aastat tagasi ning inimlaadsed olevused hakkasid toimetama 200k aasta jagu tagasi, tsiviliseeritum kultuur sai alguse 6k aastat tagasi ja aega hakati lugema omakorda 2k aastat tagasi, tööstuslik revolutsioon sai hoo sisse 0,2k aastat tagasi ning kliimamuutuste kohta andmeid hakati koguma 0,1k aastat tagasi. Täpsema ajatelje leiab suurepäraselt andmete visuaalilt - http://xkcd.com/1732/.

Ehk siis numbritega vehkimine antud kontekstis on minu jaoks liiga õhukesel jääl trampimine ja just nimelt seda antud dokk osaliselt teeb, kuid mitte ainuüksi, lisaks näitlikustatakse, millisisesse seisu me ületarbimisega oma elukeskkonna laiemalt viinud oleme ning jätkusuutlik säene käitumine kuidagi ei ole, sellega olen igati päri ja see on võitlus, mida tuleb pidada.

The Hitchhikers Guide to Galaxy

Pole teab mis avastus, et raamatut filmiga ületada on pea võimatu, eriti vähe on lootust kui on tegemist ulmega, ehk siis 2005.a väljalase küll üritab ja üritab tublilt ning humoreski osas mingis võtmes isegi õnnestub, aga üldises plaanis jääb siiski üsna tagasihoidlikuks.

Turu majandus

Hästi ülesvõetud sissevaade Aafrikasse, saamaks paremat tunnetust elu ja oluga. Lühildane kirjeldus ERR-st:

Dokumentaalfilm "Turu majandus" jälgib viie tavalise inimese tööpäeva Aafrika suurimal väliturul, kus valge turist on harv nähtus. 

Abebe ja Ashenafi on tavalised 10-aastased poisid, kelle vanemad saatsid Etioopia pealinna Addis Abeba tänavatele kingapuhastajateks, et pered nälga ei jääks. 

Abtu on orvust käskjalg, kelle veri vemmeldab ja töö on tema peas viimasel kohal. Bertukan on 3 lapse ema, kes tassib rahateenimiseks seljas endast raskemaid koormaid. Mulugeta on haritud giid, kes tänu keeleoskusele on teistest peajagu üle. Kõiki neid etiooplasi ühendab Aafrika suurim turg - lõputu ja värviküllane Mercato. 

Dokumentaalfilm "Turu majandus" jälgib 5 tavalise inimese tööpäeva Aafrika suurimal väliturul, kus valge turist on harv nähtus ja filmimine kohalike jaoks ebameeldiv. Filmitegijatele sai esimestel tundidel selgeks, et meie Aafrikat ei muuda. Aafrika muudab hoopis meid. Keelamised, pealekaebamised, kokkulepete murdmised, rahaahnus ning altkäemaksu küsimised, said filmimisel igapäevasteks katsumusteks. 

režissöör Mihkel Ulk

produtsent-toimetaja Kristo Elias

operaator Madis Reimund

helirežissöör Ranno Tislar

The Revenant

Üks mu lemmikuist, Alejandro Gonzalez Innaritu, sai eelmise hooaja lõpul jällegi valmis ühe eriti toeka tegemisega, ajaloolistel-tõsielulistel juhutmustel põhineva 'The Revenant'-iga. Looga karmimatest karimatest meestest, karmil ajal, karmis keskkonnas ehk lugu karusnahaküttide olelusvõitlusest kohaliku indiaanihõimu ja halastamatu loodusega, USA keskosas, Missouri jõe ülemjooksul. Ainest on võetud Hugh Glassi ellujäämisheitlusest, mis leidis aset aastal numbriga 1823, kui ta pidi elu nimel võitlema kord indiaanihõimu arikaradega, kord emakaruga, kord omakasupüüdliku kaaslasega, korduvalt metsiku looduse ja armutute ilmaoludega. Hämmastav lugu. Hämmastav tahtekindlus.

Innaritul on õnnestunud eriti suurepäraselt üles nopitud loo kõrval, kogu kompott oivaliselt välja mängida. Kõige imetabasem on filmi läbiv pildikeel - külm, lumine, pilvine, hall, karge, karm, rusuv, julm, sõnaga lootusetu, aga samas ka ürgselt võimas, ehk siis pildikeel kannab väga hästi kogu raskust, mida Hugh Glass oma võimatul teekonnal kannatama peab.

Väga sümpatiseeris veel kuis on kujutatud tolle ajastu eluolu oma räpakuses ja trööstituses võrreldes tänapäevaste standarditega. Väga meeldis ka kuis oli kujutatud indiaanihõimu arikarasid oma brutaalsuses ja sihipärasuses kui oli vaja täita pealiku käsku, kuid selle kõige juures suutsid nad säilitada ikkagi oma aukoodeksit.

Ainumaks tõrvatilgaks kogu suurepärasuse juures oli, aga liigne muinasjutulikkus, eelkõike inimese tervenemise võimekusest lähtuvalt ning teisalt ka metsikus looduses elementaarsete ellujäämise reeglitest eiramise osas, mis jättis ebarealistliku tooni hõljuma.

DiCaprio tegi Hugh Glass-i rollis kahtlusteta võrratu töö, kuid arvestades vähest dialoogi, emotsioonaalset ühekülgsust, siis parima meesosa Oscar tuli ilmselt preemiana ka eelmiste tegemiste eest kui ainult antud roll.

Sunshine Superman

Pealuvamat sorti dokk, mis pajatab Carl Boenishi elust langevarjurina ning kuis ta pani kunagi aluse 'BASE (building, antenna, span, earth) jumping' alale. Kodanik oli ise kaasakiskuvalt rõõmsameelse karakteriga ning oma ala pioneer. Nüüdseks on alaga edasi mindud ja jõutud - wingsuit flying-ni.

Metsikud lood | Relatos salvajes

Ilmselt oleks pidanud ülioptimistlikuse asemel hoopis ettevaatlikuks tegema lõik filmi sünopsisest - „Metsikute lugude” taga peitub üks kõige hullumeelsem ja poliitiliselt ebakorrektsem komöödia, mida te kunagi näinud olete. Sõnaga kinno sai mindud kõrgete ootustega ning kogu filmi kogemust saatis tundmus, et mulle peab see kupatus väga meeldima. Lõppeks meeldiski, kuid eelnev üleskrutitus just kasuks ei tulnud. Lood olid valdavalt klishee maigulised ehk siis mitte eriti originaalsed kui välja arvata 'road rage' lugu, mis tõesti oligi uudne ja humoorikas. Ülejäänud jäid siiski õlakehituse tasemele.

Martian

Mnjah, mitte-midagi ütlev keskpärasus ja klišheelikkus iseloomustab Ridley Scotti viimast tegemist vast kõikse täpsemalt. Kui miskit välja noppida siis on need kaadrid avakosmosest ning Marsist ning Jeff Danielsi kindlakäelise NASA juhi karakter, mis on nii võõristav 'Dumb and Dumber'-i Harry Dunnest.

American Summer | Ameerika Suvi

Film on kokku klopsitud kõikidevõimalustemaal raamatuid müütamas käinute sekti eredamatest juhtumitest, millest lõppeks moodustub isegi enamvähem ühtselt arenev narratiiv. Abiks on kindlasti ka üles krutitud tempo, mis sedasi lämmatab pead tõstma hakkavad kriitikanoolte alged, sest koguaeg miskit juhtub, enamasti huumori võtmes ja kui ei olegi humoorikas siis on humoorikas viis kuis olukord on kinolinale lahendatud, pea alati - üle vindi klišeelikkusega. Viimast peaks müügimeestel omajagu olema. Kokkuvõttes jäigi mulje, et filmi peamiseks sihtrühmaks on ikkagi sektiliikmed ise ja kõrvaltvaatajad, keda klišee muigama ajab. 

Hämmastama pani kergelt filmi režii hea kvaliteet ning kunstiline lahendus, arvestades et tegu oli geriljakinoga, kus suur osa materjalist võetigi üles jooksu pealt ja vaadates, mis päev toob, siis tulem on üle keskmise hea. 

Birkebeinerne | Viimane kuningas

'Birkebeinerne' on oma ainese võtnud Norra legendist, kus 1206. aastal võtsid kaks sõdalast ette julgemat sorti retke suuskadel üle lumiste mägede ning soode Renast Lillehammerisse ja edasi veel Trondheimi, et päästa noor, üheaastane, troonipärija Haakon Haakonsson konkureeriva võimupartei surmavast haardeulatusest. Film iseenesest nagu film ikka, sarnase ülesehitusega ja kvaliteediga on tehtud sadu, ses osas ei ole miskit erilist. Üks joon millega kergelt eristutakse on peamiste võitlussteenide viimine suuskadele, mõned momendid olid juba üsnagi dzeimzbondilikud ja mitte väga tõsiselt võetavad, teisalt mitmed võtted puutumatust loodusest ja puudris laskumised lasevad silmal puhata.

Teatavasti korraldatakse sama legendi põhjal Norras ka suusamaratoni Birkebeinerrennet, mille rada ronib Renast Lillehammerisse ja olles üks raskeima profiiliga suusa maratone Euroopas üldse. Olles sel rajal ka ise kulgenud oli filmist äratundmise rõõmu mitmel puhul, kuuskede ja mändidega palistatud metsatee, mis stardist ülesse platoole viib ning teisalt ka platoo. Seos igal juhul mälupildiga tekkis, samas ei julge kindel olla, et just nendest kohtadest said kaadrid ka filmi.

The Forecaster

Jätkates finantsturgude lainel, siis tundus paslik olevat ära vaadata ka riiulile jäänud 'The Forecaster', lugulaul Martin Armstrong-ist ja tema Economic Confidence Model-ist, mis ennustab π põhiselt ette finantskriise, mis peaksid juhtuma iga 3141 päeva tagant, akumuleerudes juba väga suureks pauguks iga 51,6 aasta tagant. Sättides oma algoritmi ajalooliste andmetega on saanud härrane mitmele asjale väidetavalt vägagi täpselt pihta nagu näiteks Nikkei kollaps 1989.aastal. Paraku on enamus ennustusi avaldatud takka järgi, oma algoritmi tõsiselt võetavuse tõestamiseks. Ettepoole tehtud ennustused enam nii täppi pole läinud, lisaks siia juurde veel vägikaika vedu Ühendriikide õigukaitseaparaadiga ning kohustuslikud aastad rootsikardina taga, siis antud dokumentaali ei saanud liigtõsiselt võtta.

Samas algoritm iseenesest on paeluv, kuna võtab sisenditeks ajaloolisi andmeid ning ühe muutujana on välja toodud rahavoogude liikumine maailmas, mis aktiviseerub oluliselt ennem sõjalisi kriise nii oli Nõukogude Liidu lagunemise ajal kui Araabia kevade puhul. Sellesse sisusse on mul küll usku, aga et π ennustada ette finantsturgude volatiilsust, tundub olevat liig. Oluliselt parem film sel teemal on tehtud Darren Aronofsky poolt - Pi.