Monday, March 30, 2015

Delhi tants


Käesolev teatri hooaeg polegi veel õieti hoogu sisse saanud, kui juba üks imetabaselt tihe tegemine on nähtud. Kui juba eelmine Ivan Võrõpajevi ning Lembit Petersoni kombo 'Joobnute' näol osutus sõnumiga elamuseks, mis kratsis küüniku kesta pealispinda, siis uus tehtu tungib vahedalt sest läbi. Suures osas ongi nende kahe etenduse põhiteemad samad - elu, surm, armastus, Jumal.
Igavikulised teemad, millega mängitakse läbi korduste, omamoodi nagu kõikeseletava spiraali jõutakse ühe või teise teemani uuesti tagasi ning antakse jällegi uus vaatenurk, mis omakorda viib tasases rütmis ootamatu sügavuseni, inimeseks olemise olemuseni.

Tuleb tunnistada, et ses osas on idabloki kultuuriruumil mingi müstiline oskus olla sügavate teemade käsitlusel mõjus, isiklikult tekkisid kohatised paralleelid Dostojevski 'Idioodi'-ga, täpsemalt siis inimlike loomuomaduste kogu värvipaleti esitlemise osas ning viisist kuis neid tajutakse nende samade värvide enda poolt. Vene 'duhhis' on päris tundeid, päris elu, päris inimest ning kõikse oluliseim seal juures - usutavust. 

'Delhi tants' koosneb seitsmest lühinäidendist - „Iga liigutus“, „Tantsu sisemuses“, „Sinu tundmused“, „Rahulikult ja tähelepanelikult“, „Nii sees kui väljas“, „Ja alguses ja lõpus“ ning „Nagu üks ainumas tants“, nimed mis moodustavad ühtse tervikliku mõtte juba sõnas, kuid ka läbi kattuvate teemade, tegevuspaiga ja tegelaskujude välja mängitud sisus, olles paradoksaalselt samas ka üksteisest täiesti sõltumatud ühikud, mis väärivad, ei, isegi nõuavad eraldi süübimist, kuna tegemist on erinevate vaatevinklitega, reaktsioonidega, olenevalt siis inimesest, tema olemusest, tema kogemustest. Ehk kõik need juhtumised on tegelikult sisus samad, kuid näivad nii erinevad meile, ehk ei mõista me, kuis nii moodustubki ühtne tervik.

Lugude sidusaine on Laura Petersoni mängitud baleriin Jekaterina loodud tants, mis on ammutanud inspiratsiooni Delhi Main Bazar'il kohatud maailma valust, Jekaterinal on õnnestunud kogu see maailma piin tantsuks vormida, kuid seda tehes, või pigemiti kogu seda valu nähes on ta minetanud osa oma loomupärasest empaatiavõimest, ehk nähes või tajudes miskit ekstreemset on üsna võimatu naasta tagasi nii öelda normaalusesse. Nii ei tekita sisemiselt ükski löök enam endist, normatiivset, oodatud emotsiooni ja ses osas teeb Laura küll kindla esituse, kuigi tema tegemise mängulisus jääb mulle endiselt võõraks.
Katja ema Alinat mängib Laura ema Mare, kes on ühtviisi mõjus oma sõnumis nii surmale määratud kui ka vastupidi surmava tõve seljatanud naisena, heites tütrele ette, et tema õnn elatub ainiti teiste õnnetusest - tants on küll õnnelik, kuid selle alglähe on ikkagi teiste kannatused ja õnnetused. Mõlemas rollis on vajalikku emalikku andestavat etteheidet ja sügavust. Nauditavalt tehtud.
Maria Klenskaja astub üles suurte kogemustega teatrikriitikuna, kes üritab kahe ilma, valgustunud ning igapäevasuse, erinevaid arvamisi siduda. Polnud väga mitu aega näinud Mariat laval ning tuleb tunnistada, et ei oleks osanud paremat valikut Lembitu asemel teha, Maria on tõesti väga, väga hea omas rollis, tulles välja ka etendusest saatma jäänud mõttega - „Parem on elada halvasti oma elu kui suurepäraselt võõrast elu.“
Ott Aardami tehtud Andrjuša on oma ebakindluses ja väiksuses just täpselt see nö harju keskmise, kõige tavalisema inimese tüpaaž, osaledes tantsus ise seda tajumata nagu suuresti ka tema ametlik abikaasa Olga, Eva Eensaar, mõlemad on oma rollides veenvad. Olga ja Andrju erisus seisneb selles, kui üks on tantsu näinud ning saab kogetule toetuda, siis Olgal puudub seegi kõrs.
Lemmikuim oli siiski tasase medõe roll, Maria Petersonilt, olles näinud pidevalt surma ja tajudes sellega kaasnevat valu kaaskondsetele, otsib ta võimalust seda kõike mõista, mõista nii nagu mõistab baleriin Katja oma tantsus. Leebus ja just veelkord tasasus on imetabased.

Wednesday, March 25, 2015

Keelatud filmid | Forbidden Films


Felix Moeller-i dokis välja toodud numbrid natsi Saksamaa filmitööstuse produktiivsuse suhtes, tundusid esiti üllatavad, ehk siis üritasin neid pisutki konteksti seada, aga paraku suurt adekvaatset pilti kuskilt saada ei olegi:

http://blogs.warwick.ac.uk/michaelwalford/entry/nazi_box_office/
http://screenville.blogspot.com/p/world-cinema-stats-index.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Cinema_of_Germany

Eks ta ole igaühe enda otsustada, kui ohtlikud need filmid tänases päevas on ning kui keelatud nad peaksid olema, filmis küsitakse arvamist nii ekspertidelt filminduses ja ajaloos, kui ka tänavalt ja ka siin on sõnavõtud üsnagi polariseerunud.

Tekst KUMU lehelt:

Hans Steinhoffi „Hitlerjunge Quex” (1933), Leni Riefenstahli „Tahte triumf” (1935) ning Veit Harlani „Jud Süß” (1940) ja „Kolberg” (1945) on vaid killuke ligi tuhandest linateosest, mida maailm fašistliku Saksamaa valitsuse range järelvalve all valminud natsionaalsotsialistlike propagandafilmidena teab. Paljud perioodi 1933–1945 linateostest on tänapäevaks leidnud erinevate retrospektiivide ja moodsate meediumite kaudu tee ka suurema publikuni, mõned neist on aga rangelt keelatud ka tänapäeval.
Lavastaja Felix Moelleri uus dokumentaalfilm avab vaatajale ukse arhiividesse, kus neid saladuslikke ja keelatud filme säilitatakse, ning otsib vastust küsimusele, mis teeb ühest 80 aastat tagasi valminud filmist 21. sajandi vaataja jaoks ohtliku relva.

Monday, March 23, 2015

Ivan's Childhood | Ivanovo detstvo


Andrei Tarkovski esimene tegemine, mis ühtlasi tõstis mehe nii kodumaal kui Euroopas püünele.

Saturday, March 21, 2015

Whiplash


Oma ihu ja vaimu piitsutamine tippu jõudmiseks on üks Kolgata tee, mille ilmseim näide on tippsport, kuid Whiplashi puhul on toodud pisarad ja veri jazz muusika skeenele, läbi 'make or break' koolkonna. J.K. Simmons-ilt tugev tegemine, üsna sarnane karakter, kui ta tegi veel legendaarset vanglasarja 'Oz'.

Friday, March 20, 2015

Coriolanus


Ralph Fiennes'i tõi Shakespeare tragöödia 'Coriolanus' tänapäevasesse miljöösse, jäädes samas originaalteksti juurde, kuigi viimatine raskendas kogu teksti ja sisu hoomatavust omajagu, siis teisalt andis juurde olulise dimensiooni mõistmaks, et ajad küll muutuvad, kuid inimese olemus küll mitte.

Sõnaga üllatavalt tugev tegemine härraselt Fiennes-ilt.

Sunday, March 15, 2015

Lindmees ehk (võhiklikkuse ootamatu voorus) | Birdman or (The Unexpected Virtue of Ignorance)


Alejandro González Iñárritu on hämmastav talent, teeb vähe ja kui teeb teeb nii, et on ka tehtud, ses osas näen sarnanemist härrase Jarmucshiga, kuigi käekiri on kahel mehel ikkagi väga erinev. Erinev, aga mõlemal imetabane. 

Olen aru saanud, et tavapäraselt mulle väga kiires rütmis liikuvad pildid ja hüplik tekst ei sobitu, kuid Lindmehe kontekstis oli säene kakofoonia igati kohane ja vajalik, vajalik näitlikustamaks või muigamaks või hoopis kurvastamaks meelelahutus maailmas täna valitseva tempo ning reeglistiku üle.

Sõnaga - elamus.

Friday, March 13, 2015

1944


Kui Nüganeni 'Nimed marmortahvlil' kaotas oma mõjususe tänu tagasihoidlikule kinotehnikale, siis 1944-le ei saa kuidagi seda ette heita. Efektide osas on üks parimaid kodumaiseid filme üldse, mis kunagi tehtud, mistõttu lugu ise jääb kergelt tahaplaanile tiksuma, kuid sellest hoolimata jõuab sõnum pärale. Hästi, hästi kvaliteetselt tehtud, kui nüüd saaks kuidagi need kaks tehtut kokku panna, oleks tulem juba eepiline.

Monday, March 9, 2015

Töömehe surm | Workingman's Death


Michael Glawogger rebib kontoritoolist ja tutvustab ilma igasuguse valehäbita viite võimalust kuis vorst leiva peale teenida. Tingimused, milles inimesed elavad ning töötavad ning naeruväärne tasu, mida nad selle eest saavad on rabavad, ehk kuuludes 1% maailma rikkaimate hulka on häiriv kõrvalt näha, et kui paljude inimeste elumõtteks on vaid elu sees hoidmine. Häiriv. Kogu see igapäevane sahmimine tundub, selle kõrval nii mõttetu.

Dokumentaal suure D-ga!

Monday, March 2, 2015

Joakim Zander - 'Swimmer'


Lohetätoveeringuga tüdrukuga ühelt riiulilt leitav kvaliteetselt kirjutet' thriller, mis millegi erilisega ei üllata, kuid käest panna ka ei saa ja mõne õhtuga ongi raamat loetud. Ehtrootsiliku templi annavad kohustuslikud elemendid nagu iseseisev ja tugev naiskarakter, homoseksuaalne moslem jne. Ajaviiteks sobilik.