Mitte küll päris samast klassist kui samast sarjast eelnev Le Havre, kuigi Kaurismäki kasutatud pildikeel ja tekst on samaks jäänud, siis Soome kontekstis olid olukorrad ning dialoogid lihtsalt nii absurdseks viidud, et võimatu oli muhelemata jääda rohkem kui mitmet puhku. Viis kuis Kaurismäki kinnist, kuid äärmiselt hea südamega soomlast välja joonistades avab, on lihtsalt briljantne.
Posts
