Felix Moeller-i dokis välja toodud numbrid natsi Saksamaa filmitööstuse produktiivsuse suhtes, tundusid esiti üllatavad, ehk siis üritasin neid pisutki konteksti seada, aga paraku suurt adekvaatset pilti kuskilt saada ei olegi:
http://blogs.warwick.ac.uk/michaelwalford/entry/nazi_box_office/
http://screenville.blogspot.com/p/world-cinema-stats-index.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Cinema_of_Germany
Eks ta ole igaühe enda otsustada, kui ohtlikud need filmid tänases päevas on ning kui keelatud nad peaksid olema, filmis küsitakse arvamist nii ekspertidelt filminduses ja ajaloos, kui ka tänavalt ja ka siin on sõnavõtud üsnagi polariseerunud.
Tekst KUMU lehelt:
Hans Steinhoffi „Hitlerjunge Quex” (1933), Leni Riefenstahli „Tahte
triumf” (1935) ning Veit Harlani „Jud Süß” (1940) ja „Kolberg” (1945) on
vaid killuke ligi tuhandest linateosest, mida maailm fašistliku
Saksamaa valitsuse range järelvalve all valminud
natsionaalsotsialistlike propagandafilmidena teab. Paljud perioodi
1933–1945 linateostest on tänapäevaks leidnud erinevate retrospektiivide
ja moodsate meediumite kaudu tee ka suurema publikuni, mõned neist on
aga rangelt keelatud ka tänapäeval.
Lavastaja Felix Moelleri uus dokumentaalfilm avab vaatajale ukse
arhiividesse, kus neid saladuslikke ja keelatud filme säilitatakse, ning
otsib vastust küsimusele, mis teeb ühest 80 aastat tagasi valminud
filmist 21. sajandi vaataja jaoks ohtliku relva.
No comments:
Post a Comment