Film on kokku klopsitud kõikidevõimalustemaal raamatuid müütamas käinute sekti eredamatest juhtumitest, millest lõppeks moodustub isegi enamvähem ühtselt arenev narratiiv. Abiks on kindlasti ka üles krutitud tempo, mis sedasi lämmatab pead tõstma hakkavad kriitikanoolte alged, sest koguaeg miskit juhtub, enamasti huumori võtmes ja kui ei olegi humoorikas siis on humoorikas viis kuis olukord on kinolinale lahendatud, pea alati - üle vindi klišeelikkusega. Viimast peaks müügimeestel omajagu olema. Kokkuvõttes jäigi mulje, et filmi peamiseks sihtrühmaks on ikkagi sektiliikmed ise ja kõrvaltvaatajad, keda klišee muigama ajab.
Hämmastama pani kergelt filmi režii hea kvaliteet ning kunstiline lahendus, arvestades et tegu oli geriljakinoga, kus suur osa materjalist võetigi üles jooksu pealt ja vaadates, mis päev toob, siis tulem on üle keskmise hea.
Posts
1 comment:
Thankss great blog
Post a Comment