Esmane tundmus järjekordsest no99 üritusest olla ühiskonnakriitiline oli pettumus, nüüd joosti küll lati alt läbi. Või siis on meie poliitmaastik muutunud tänaseks juba piisavalt absurditeatri sarnaseks, et võimatu on veel vinti juurde keerata, ehk miskit uut ja värsket ei olnud, rääkimata humoorikusest, vastupidi, kergelt piinlik oli. Kui mitte Kadri Simsoni bashimine, siis teise poolaja alguse Linnari ja Joeli ja noororavate etüüd oli küll miskit Henrik Normanni repertuaarist. Näotu.
Kogu kupatuse päästsid dekoratsioonid laval, ilmekad kostüümid, suurepärane koor ning loomulikult võrratu Maarika Variku ülesastumine Savisaarena, meeldis, et ta ei läinud libedale otsesele parodeerimise teele, vaid lõi üldisema võimuihaluse karakteri ja kandis raudselt kogu etenduse enda peal ära. Võimas töö Maarika!
Posts
No comments:
Post a Comment