Kaak Rosengardist, Malmöst, on lõppeks jõudnud oma Euroopa turneega Unitedisse, ideaalis oleks see võinud juhtuda juba aastakümne eest, aga ega nüüdki põhjust nurisemiseks ole, eriti kui esimese kolme mänguga on võrk juba neljal korral sahiseda jõudnud. Ehk siis nüüd tundus paslik olevat Zlatani lugu lähemalt uurida.
Tekst ülesehituselt ning sisult just liiga pretentsioonikas ei ole, kuid voolavuselt muudab vutilembelised hinged kergesti sõltlasteks, kuna annab võimaluse kaeda tippjalgpalliklubide tagatubadesse, kuis on saanud toimuma märkimisväärsed üleminekud ja mis on need plõksud, mis panevad kedagi tiksuma. Ilmselgelt ei pürgi Zlatan absoluutsele tõele, ega ka objektiivsusele, kuid on vägagi avameelne ja ei hoia oma arvamistes end kuidagi tagasi, raputades seal juures ka enda mõningatele "saavutustele" nüüd hiljem takka järgi tuhka peale. Ta teab ise väga hästi, et tema isiksuse teatud tugevalt esile paiskuvad tunnusjooned polariseerivad inimeste arvamist temast, aga ta ei hooli, kuna just nende samade iseloomuomaduste oskuslik ärakasutamine on toonud lõppeks leiva vägagi paksu võikorraga lauale. Kõige selle juures ei võta ta ennast ja kogu ümbritsevat just liiga tõsiselt.
Sõnaga, kõikse paremini iseloomustab nii raamatut kui Zlatanit minu arvamist pidi ütelung samas raamatust:
"You can take a kid out of Rosengård, but you can never take Rosengård out of that kid"
Nii on. Mingeid asju ei pea muutma, olulisim on jääda iseendaks, see kõlks on küll kulunud, kuid Zlatani tekstis kõlab see siiralt ja endiselt elusalt. See on sõnum, mida ta tahab noortele viia. Jäädes nii ka enamasti pikaks ajaks autogramme jagama, et keegi ilma ei jääks ja end teistsugusena sellepärast ei peaks tundma.
Ja kõige selle juures on tegu fenomenaalse mängijaga, kelle iluväravate kollektsioonile pole tipptasemel kellelgi, mitte kellelgi, midagi vastu panna.
Posts
No comments:
Post a Comment