Vestlused tõsistel teemadel

Giedrė Beinoriūtė on suutnud väiksed inimesed tõesti kenasti lahti teha ja avameelitsema kutsuda.

Teksti docpointi lehelt:

Alguses pole midagi. On ainult tühi ruum, vastu kajavad seinad ja kaamera. Kaamera taga on aga inimene, ja objektiivi ette astuvad ühekaupa lapsed. Järsku koorub sellest tühjusest midagi täiesti erilist. Rezhisööril on haruldane võime panna need lapsed rääkima elust täpselt nii nagu nemad seda näevad – rikkumatuna retoorikast, muljest, igasugustest muudest sotsiaalsetest filtritest. Teemadeks on armastus, suhted, üksindus ja perega ning lähedastega seotud ootused. Igaühel on jutustada oma lugu ja kohati on kõige hoolimatumalt pillatud lausekatke taga peidus kõige sügavam probleem.

“Vestlused tõsistel teemadel” ei ole narratiivne film klassikalises mõttes, aga suudab pinget hoida kogu filmi vältel. Minimalistlikust esteetikast saab relv, mis annab kogu jõu kätte pisimalegi detailile nendes südamlikult siirastes kõnelustes. Ilus, habras ja väga veenev dokk, mille õnnestumise taga on autori julgus valida säärane laad, ning oskus panna oma väikesed vestluspartnerid rääkima asjadest, millest nad kohati rääkida ei taha.