Amazonia

Ametlikult tituleerub Amazonia küll perefilmiks, kuid praktikas jäi pere nooremale põlvkonnale 1h 23 minutiline põgus pilguheit Amazonasele iseloomulikule faunale venima. Mürglit ja huumorit jäi sellele sihtgrupile väheks. Samas looduse, eriti vihmametsalembule on muidugi üles võetud kaadrid ikka mesine ampsakas.

Lugu ise keerleb ümber tsirkuse pärdiku, kes läbi õnnetuse, juhuslikult Amazonase džunglisse satub ja keda kõiki ta oma teekonnal tagasi tsivilisatsiooni suunas kohtab. Imestust valmistas mulle, kui palju võtteid ja aega kulub filmimisele kui osatäitjadeks inimloomade asemel päris loomad - ahvid, linnud, leopard, maod. Ehk kui on ette kirjutet' lugu, siis kuis see loomaed kõik koos on pandud pilli järgi tantsima!? Seesama peategelane, vaene pärdik, pandi põgenema leopardi eest, tõtt vaatama anakondga, ujuma korduvalt kiirevoolulistes jõgedes, seal hulgas kukkuma alla mitme meetrisest joast, viimane, tõden, pidi olema siiski videotöötluse tulem. Igal juhul kõlab nagu märulikangelase roll mõnest 90-ndae lõpu kvaliteet ajaviite filmist. Seejuures tegi kodanik ahv kõik oma stseenid ise, ilma kaskadööride ning kehadublantideta. Imeline sooritus sel juhul.