Boulgakoff

Draamateatri lehelt:

Lavastaja Margus Kasterpalu
Kunstnik Pille Jänes
Muusikaline kujundaja Toomas Lunge
(kõik külalisena)

Osades: Hendrik Toompere jr, Merle Palmiste, Raimo Pass, Jan Uuspõld, Mait Malmsten, Guido Kangur, Külli Reinumägi (külalisena).

Näidend “Boulgakoff” on fantaasia kirjanik Mihhail Bulgakovi mõningate eluseikade ainetel. Tegevus toimub 1930. aastate Moskvas, suve palavatel päevadel. Selles loos on kirjanik ja tema loomistung, unistus vabast maailmast, nõukogude tegelikkus, kõikemärkava isevalitseja Stalini kapriisid ja tema telefonikõned, avaldamiskeelud, üleöö kaduvad inimesed, öine paadisõit Moskva jõel, siseringi puhastused, valge vein ja rusikasse pigistatud käes voolav kalamari, kihutamine päikeseloojangusse... Moskva sovetskaja, zhizn ta zhe russkaja, pesn solo-vji-na-ja moja...

Lisaks kirjanik Boulgakoffile tegutsevad näidendis tema naine Sidonija Sergejevna, sünge parteikirjanik Faddejev, lõbus filosoof Pasha Popov, kirjanik Tolstoi, kirjanik Fock, tundmatu Blondiin. Tegelaskonda kuulub ka Stalin – veenvalt mõjuva telefonihäälena, kuigi sõnum pole arusaadav.

BOULGAKOFF: Mind ei avaldata, mind ei lavastata, mind ei loeta ega kuulda. Aga ma kirjutan, Faddei. See on minu isiklik, imperaatori antud privileeg. Mul on luba kirjutada ausat teksti. Vastutasuks ma ei avalda midagi.

 

Kui kaks eelnevat Draamateatri külastust - Pedro Paramo ning komejanti, mille nime ma ei suuda koheselt  meenutada, sai tunnistatud kogemustena fopaadeks, siis nüüdne kogetu Draamateatris läks jällegi igati täkkesse. Margus Kasterpalu lavastus viis mahedalt  ning sujuvalt endaga kaasa, viis ajas tagasi, viis kujutlustes suvisesse Moskvasse, viis Bulgakovi  kirjutet' 'Meister ja Margarita' radadele, viis suurepärase elamuseni. Lemmikuks kujunes kindlasti etenduse katke kus Bulgakov (Toompere jr)  koos armastatud Sidonijaga (Palmiste) kiiguvad ilmatumal suurel lühtril üle lava, kujutades endas nii üle Moskva lendavat Meistrit ja Margaritat (pilt ülal). Võimas. 

Teisena tooksin kindlasti välja Toomas Lunge võrratult hästi ajastusse ning konteksti sobiva helilise kujunduse, koos legendaarse Akvariumi muusikalise pala - 'Kuldne Linn', mis tõi meelde koheselt Jääääre sama loo esituse augusti kuisest Pärnu linnast, Kuursaali hoovist. Mõlemal juhul igati meelt ülendav kogemus.

Näitlejate osas tuleb ära mainida, et tavapäraselt on mul raske mõista Toompere jr enda lavastatud näidendeid, kuid nüüd juba kahel etendusel näitlejana, on ta mänginud igati eeskujulikud, hingestatud ning eriti just põhjalikud rollid, mis väärivad igati tunnustamist. Ka Merle Palmiste ei ole just kõige suupärasem mulle siiani olnud, kuid Sidonijat mängima sobis ta kui valatult, oma elutruu naiselikkusega.

Igati kiiduväärt elamus ja satun kindlasti ka edaspidi Draamateatrisse.