Wednesday, April 25, 2012

Lillede keel


Ühelt poolt näidendi peaosatäitja Mari Pokineni eelnevalt kogetud õrnad ja hingestatud muusikalised etteasted ning teisalt kindlasti ka lavastaja Rainer Sarneti imetabase elamuse jätnud viimatine film 'Idioot', olid need kaks peamist põhjust, mis viisid von Krahli saali vaatama Federico Garcia Lorca kirjutet' näidendit 'Dona Rosita ehk Lillede keel'. Eelnev kogemus Lorcaga oli täiesti olematu, kuid samas näidendi põhijoon - raiskamine, oma elu, oma aja - millegi üleva ootuses, haaramata ohje enda näppu, tundus samas küllaltki köitev. Samas näitemäng oma sisus hingele värskendavat kosutust ei pakkunud. Erinevalt julgest ja põnevast lavastuse kujundusest, eesotsas lava eest kerkinud sünge, kaablidest punutud roosiga ning grotesksetest ülevindiminevatest kostüümidest ning loomulikult meeldejäävast mjusiikist, mida pakkus muusikaline kollektiiv Sinine. Üks parimaid eksemplare:


Rolli täitmistest kujunes lemmikuimaks kindlasti karismaatiline Tiina Tauraite oma lihtsakoelise kõnepruugi ning tahumatusega ning teisalt Ragne Veensalu veenev mäng ning tugev ja meeldejääv hääletämber. Ses plikas jagub sisu. Mari nimiosa täitmine oli äärmiselt püüdlik ja tubli, kuid ei mahtunud võrreldes kahe eelneva nii tugevalt pildile, ootan kindlasti huviga järgmist ülesastumist.

No comments: