Marje Jurtšenko juhtimisel on valminud siiras, rõõmsalt helges võtmes üles võetud dokumentaal, neljast erinevast Eesti paigast pärit koolieelikust ja nende esimestest sammudest hariduse teel. Igati soojendav kogemus, lust on kuulata lapsesuud pajatamas elust ja ilmast, mõistada neid paralleele ning seoste kombinatsioone, mis väikese inimese peas on tekkinud ja mida ta nii varmalt jagada võtab. Tuleb tõde tunnistada, lapsesuu ei valeta ning laps on kodupeegel, kõnepruugist ja kehahoiakust on võimalik välja lugeda, millisest keskkonnast, pean silmas siin kogukonda, lapsekasvatajaid, sõpru, olustikku, kus kohast laps tuleb.
Eraldi äramärkimist väärivad algklasside pedagoogid, kes olid filmi tarbeks end enamasti juuksuril sättida lasta, tulnud pidulikus, kuid ranges pedagoogi riietuses ning läbiviidud tunnid jätsid metodoloogiliselt õpikust maha viksitud peatüki mulje. Ainuke erand siin on Vana-Vigala kooli õpetaja, kes on oma olemises vaba. Igati muhe mõlemalt poolt.
Jään igal juhul ootama, millal lunastab Marje väljakäidud veksli teha ka samade tegelaskujudega jätkuprojekt.
Posts
No comments:
Post a Comment