Georg

Rahvusringhääling valis programmi, konkureerimaks kommertsi daihardide, houmalounide, surmarelvade ning waterwöörldiga, 'Georgi'. Igati kiiduväärt otsus kui arvestada, et mul täitsa tarbimata oli see film. Olin seega ärevil. Tuleb tunnistada, et ponud õige mitu aega juhtunud olukorda, kui oleksin oodanud ja teinud eelnevalt ettevalmistusi, et vaadata televisioonist pakutavat programmi. Ehk siis võib öelda küll - ma ootasin, et film mulle meeldiks. Aga muhvigi. 

Näitlejad olid küll igati priimalt valitud ja tegid oma tööd viksilt ja viisakalt, isegi suurepäraselt võiks öelda. Lemmikuks kujunes mul mustlasplikat Astat mänginud Anastasija Makeeva (välismaalaste Hele Kõre), roll oli iseloomuga, karakter keeruline ja hoolimata tüdruku pimestavatest visuaalsetest omadustest, mängis ta oma koha hiilgavalt välja. Samuti jättis suurepäraselt rolli ja filmi sobituva mulje latgal Renars Kaupers (välismaalaste Andero Ermel), tema mängitud Caesar oli oma olemuses usutav. ja lööv. Matvere oli harjumuspäraselt klassiga ja tippvormis, polegi muud lisada. Rohkem nagu osatäitjad märkimisväärselt pildile ei mahtunudki. Huvital kombel nähes Matveret ja Karki koos mängimas tekkis abstraktsioon, kas Matvere on noor Kark või Kark on noor Matvere, miskine seos tekkis nende kahe mehe mängus, välimuses, olemuses.

Materjali oli, näitlejaid oli, aga filmil polnud duhhi, Jäi vägisi mulje, et Simm on sunnitud olema liiga palju sündmustikku pressima kindlasse ajaraami, filmil puudus sujuvus ja sügavus, hüpati ühelt teemalt, teisele, et kindlasti saaks kogu programm kaetud. Tahaks nüüd näha sama filmi mitte lõigatud versiooni.

Hooaeg 2011

     

Kokku siis 62 hinge harivat ühikut, neist 32 kuulus filmile, 15 teatrile ning 7 jäi raamatule. Ehk siis kolme põhilise kategoora summa tuleb 54, ehk põhismõtteliselt vähemalt üks ühik nädalas. Päris ideaalselt on välja kukkunud, kuigi osakaalud võiks ehk pisut rohkem palanksis olla. 

Lemmikuimad hooajast 2011:

• raamat - Chuck Palahniuk, 'Kaklusklubi';
• film - Sarnet,'Idioot'; Kaurismäki,'Le Havre'; von Trier,'Melanhoolia';
• teater - no99, 'Võtame uuesti!'.

Teekond Araratile

Lühike, kuid sisutihe sissevaade Armeenia inimestesse, nende ellu, ajalukku, tänapäeva. Loo põhiteljeks on Tartu elaniku ning ülikooli teaduri Friedrich Parroti ja tema armeenlasest sõbras Hatšatur Abovjani avastusretk Ararati mäe tippu, mida siis omakorda rahvusvaheline grupp kodanikke mäevallutamise aastapäeval kordab. Täpselt selline film, mis paneb mäe- ja reisi ihaluse mahlad käima.

Umberto Eco 'Baudolino'

“Lying about the future produces history.” – Umberto Eco

Klassikaline Eco romaan - pikk, detailine, aeglase algusega. Sisse on pikitud fakte ajaloost ja samas hulgaliselt lugu utreerivaid väljamõelduid seiku ning ei puudu ka läbi sarkasmi prisma välja toodud mõtteterad. Kangelaseks on keskaja põhja Itaalia pööbliperest pärit Baudolino, kelle talendiks on imetabane võime kõiki inimkeeli omandada vaid lühiajalise kuulamise põhjal ning teisalt oskus luisata kokku kõige uskumatumaid lugusid. Omadused, mis veensid Saksa-Rooma keisririigi jumalust Frederick Barbarossat, teda oma kaaskonda võtma ning nii need seiklemised alguse said.

Endale noppimiseks tundus sobilik, romaani läbiv toon ajaloost ja tõest - kui usaldusväärseks võib lugeda kirjasõnaks saanud ajalugu, palju on seal tõde, palju on seal üksikisikute või väiksemata huvigruppide oma agendat või mis rolli nad üldse mängivad ajaloo ja/või legendide kujundamsiel, andmete avaldamisel või vastupidi peitmisel, tehes seda siis teadmatult või teadlikult. Erilise tähelepanuga on kaetud kiriku nii öelda reliikviate nagu ristija sääreluu, päästja surilina, kellegi varbaküüs jne jne kujunemise/tekkelugusid.

Meenub Churchilli ütlus 'Ajalugu kirjutavad võitjad', ehk siis teada tuntud tõdemus, kuid Ecol õnnestub see vägagi punaseks ja puiduseks kirjutada. Näituseks, viimases lõigus -

“Yes, I know it’s not the truth, but in a great history little truths can be altered so that the greater truth emerges.” Seeing the wisdom in this, the historian nonetheless laments the loss of a beautiful story; but the blind man assures him that one day, sooner or later, a greater liar than them all will restore the tale. 

Juttu oli siis loost, mida Baudolino oli vestnud ajaloolasele, Niketasele.

Pikema ja eeskujulikuma kokkuvõtva sõna leiab Allen B. Ruchilt.