Kodumaist filmitoodangut ilmestab pahatihti reeglipärasus, kui on nägu pole tegu ja kui on tegu pole nägu. Rainer Sarneti üles võetud 'Idioot' suudab, aga imetabaselt mõlemad pooled üheks tervikuks vormida ja enamgi veel. Alates suurepärase Dostojevski teksti õrntöötlusega, toomaks/viimaks tajutavamaks tänasele aeg-ruumile, kuid kaotamata seejuures kirjaniku ajatut sõnumit - inimese hingest, kui põhivarast; jätkates kunstniku Jaagup Roometi panusega sünge, minimalistliku, kuid metafoorse olustiku kujundamisel, meenutades jah, pisut Tim Burtoni kujutatavat pahalaste linna Gotham City-t ning mitte unustades stiilseid Riina Põldroosi ning Jaanus Vahtra loodud tualette, mis vaid võimendavad karakterite iseloomu; lisaks veel siia taakord (!) äraütlemata tabavalt õhustikku loov heliline kujundus Ülo Krigulilt ning loomulikult valitud osatäitjad, kes moodustavad ühtselt uhke ja üksteist täiendava ansambli, kuigi solisti sära kuulub vaieldamatult proua Untile, võrratult hingestatud Natasjale ning saigi ood 'Idioodile' valmis.
Filmitreiler, mis erinevalt tavapärasest ei olegi parem kui film ise:
Jan Kaus sõnastas kenasti La Strada (nr14, lk 4-5) kinolehes - ...kas maailmas, kus me oleme ühaselgemalt kehad, st keemilis-füüsilis
protsesside ja reaktsioonide kogumid, kus hinge asendavad
neuroloogilised protsessid, kus põhimõtteid asendavad stiilivõtted ja
majanduslik käekäik, kus õnn tähendab eelkõige õnnestumist ja edu ning
armastus kehalist iha, mõistame ülepea enam hinge suudelda - kannatada
koos teistega, alanduda teise valuni?
Tracey Emin - You forgot to kiss my soul |
No comments:
Post a Comment