Valdur Mikita 'Lingvistiline mets' sattus lugemisse puhtalt peavooluga kaasakulgemsiest, kuna ümber ringi on olnud palju juttu ja kiitmist, siis tundus olevat raamatuga, mida nüüd ja kohe peab lugema. Loetud sai, oodatud elamust ei saanud, oli lasu huvitavaid mõttekonstruktsioone, ülesvisatud ideid, aga kõik neist jäid õhku, jäid lõpetamata või teisalt jäi argumentatsioon otsituks, nõrgaks ja suduseks. Ehk suures osas tühjaks jäi raamat.
Ühe tõeliselt põneva teadmise leidsin enda jaoks lõigust, mis kirjeldas Eestit kui ühte olulisemat külmasõja võidurelvastumise strateegilist punkti. Eriliselt jäi meenuma autori väide - nagu olnuks Eestis ühel heal hetkel inimkonna ajaloos kõige enam tuumalõhkepäid ühe elaniku kohta, seda põhjusel, et suur osa Nõukogude Liidu tuumarelvastuse rakette olid suunatud Euroopa suurlinnadele just nimelt Eestist ning vastupidi USA ja Euroopa tuumaraketid olid suunatud Eestile, võtmaks välja Nõukogude Liidu esimeset tuuma tugipunkti. Mõeldes nüüd oma lillelisele lapsepõlvele, tundub see üsna võigas teadmine olevat.
Teine huvitavam väide oli eestlaste ja rahvuseepose 'Kalevipoja', eriti kangelase, omavahelise selge suhte ning kontakti puudumisega. Jah, selgem kontakt on isegi teosest siiliga või isegi sortsude või vanapaganatega, aga suhe Kalevipoja kui kangelasega jääb võõristavaks. Jääb mulje, et kuna paljudel rahvustel juba oli oma kangelasest lähtuvalt eepos valmis treitud, siis pidi ka eestlastele oma saama, mis jätab säense mahaviksitud tegemise mulje ning suhestumine on pigemiti tehislik. Teatud sarnasusi võib leida pigemiti isegi antiikmütoloogiaga, seevastu puudub rahvusele omane metsaläehdus, ugrimugrilikkus. Säense mõttekäiguga jääb mul üle ainult nõustuda.
Üks ilus mõttearendus veel:
Me kõik oleme kusagilt omandanud kahtlasevõitu mõtte, et tõde on tähtsam kui müüt. Kuid oma sisimas teame üsna kindlalt, et tegelikult on müüt palju tähtsam. Tõde teadmata suudab inimene kaunis hästi elada, ent kui temalt ära võtta müüt, siis ei ole elul enam mingit mõtet.
Nii on.
Üks ilus mõttearendus veel:
Me kõik oleme kusagilt omandanud kahtlasevõitu mõtte, et tõde on tähtsam kui müüt. Kuid oma sisimas teame üsna kindlalt, et tegelikult on müüt palju tähtsam. Tõde teadmata suudab inimene kaunis hästi elada, ent kui temalt ära võtta müüt, siis ei ole elul enam mingit mõtet.
Nii on.
No comments:
Post a Comment