DocPoint pakkus Poola lühidokke. Võtsin vastu, eelkõige just esimese filmi 'Killuke suve' pärast, mille sünopsis oli paljutõotavalt soe - vanaisa ja lapselaps, õpetaja ja õpilane, loodus, maaelu, suvi, komponendid kõik õiged, täiuslikult maalilise looduse ja maaelu ning kahe mehe suhete kujutamiseks. Film oli aga päriselulisemas vormis ning seetõttu õige natuke rusuv. Soojust küll oli, moment kus, mitte just eriti jõukalt elav vanaisa, õhtul enne magamaminekut toob hüti kapist välja läbipaistva kilekoti šokolaadikompvekkidega ning nii mühatades asetab kluti voodiservale ja küsimus, kas tahad teed ka. Klassikaline ürgmees. Või teisalt kahe mehe ühine avastusretk varahommikustes mägedes. Kaunis. Neid hetki oodanuks veel ja veel ja veel. Nii jäi, aga fillm pisut tühjaks mu hingele.
Marta Minorowicz - 'Killuke suve'
Marcin Koszalka - 'Surematuse deklaratsioon'
Kontakt jäi saavutamata nii filmitegija kui ka peaosalisega.
Paweł Łoziński - 'Inventuur'
Lõppukaader vääris vaatamist, kõik see suur rohelus suure urbanistliku linna taustal ja vabatahtlikud noored parandamas tänasel päeval ajaloo eksimusi. Mõjus.
Posts
No comments:
Post a Comment