Sipelgapesa

Vladimir Loginovilt hästi üles leitud ja purki pandud lugu, mõne katke juures on imestamist kuis see nii loomulikult kõrvaljälgijana on suudetud üles võtta. Sõnaga suurepärane vaatamine.

Dokumentaalfilm SIPELGAPESA on kogum lühinovelle meestest, kes tegutsevad Lasnamäe hiiglasliku Nõukogudeaegse garaažikompleksi lõpututes boksides. Hoone, mis esialgsete plaanide kohaselt oli loodud masinate hoidmiseks, kasvatas aja jooksul enda külge kõikvõimalikke asutusi ja teenuseid. Paljudel neist pole autodega enam mingit pistmist. Lõputud spiraalikujulised sõidukoridorid täis masinaid ja inimesi - täielik sipelgapesa. Nõukogude ajast säilinud hiiglaslik hoone on hakanud elama oma hingeelu, olles teiseks koduks ligi 700-le mehele. Siin jagavad nad oma argimuresid ja unistusi, putitavad autosid ja põgenevad näägutavate naiste eest. Hoone on meeste jaoks omamoodi salajane meesteklubi, kus nad saavad elada endi kehtestatud reeglite järgi. Siin ei sega neid keegi.

Film on valminud koostöös Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga, arendatud Nordisk Pitching foorumil ning Docu Talents From the East programmis Karlovy Vary filmifestivali raames.