Pealispinnalt - melanhoolne, kohati ehk süngegi. Ometi sisult vastupidi hoopis headusest ning siirast lootusest pakatav, sotsiaalne läbilõige katalaanide uhkuse Barcelona, mitte nii glamuursest tegelikkusest. Paradoksaalselt selline vasturääkivus just muudabki filmi nii eluliseks, nii usutavaks, nii nauditavaks. Ekraanilt jooksevad läbi orjakaubandus ning omasoo iharad suhted hiinlaste kogukonnas, olematutesse hurtsikutesse pakitud Põhja-Aafrika mustad, kes perele riisi laule toomiseks, tänavatel illegaalidena kauplevad, oma langevarjusüsteemsete müügilinadega, kus müügilina on kaetud nööride võrguga, mida hoitakse peos, et politsei ohu korral kaduda koos kaubaga öhe, sissemääritud ja ahned politseiametnikud, oma enda venna laste ema magatav kodanik, mitte kõige labiilsema närvikavaga proua ja nii veel edasi. Kõik need karakterid jooksevad kokku vähegi inimlikkust säilitada ning oma peret ülal pidada püüdva, õilsa Uxbali (Javier Bardem) ümber. Tuleb imestada vaid, kui vapustavalt sügava rolliga õnnestub Bardemil maha saada.
Posts
No comments:
Post a Comment