Tanel Ruben saatis trummidel ning liibuvasse oranzi trikotaaži riietunud Katariina Unt andis edasi Aare Toikka seatud nägemust, Aafrika lõunaosa Kalahari kõrbes elutsevast !kungi rahvuse naisest, Nisast. Ootus oli, et näha-kuulda saab korilusrahva kogukonna kombestikust, normidest, proua enda kogemusest ning arvamistest elule. Nii ka suures piirdes läks, kuigi teema fookus kandus minu jaoks liialt ära armukeste ning sootegemise teemadele. Kandvaks tsitaadiks jäi Nisa öeldud kokkuvõttev lausejupp oma suhetele meestega - 'Mehel peab munn ja süda üht keelt rääkima'.
Etendust jätkus nii ~60-ks minutiks ning kogu etenduse vältel, kui välja arvata üks riietevahetus paus, oli proua Unt laval ning andis nii kõnes, miimikas kui liikumises edasi siis Nisa pajatusi. Sünnitamist, antiloobi põgenemist, armukeste olemust läbi liikumisviiside ja nii edasi, nii edasi, ehk siis küllaltki eeskujulikku füüsilist vormi nõudev roll näitlejale, rääkimata siis tähelepanust. Minu kõrv suutis tabada sel tunni jooksul ainult korda kaks kui sõnad pisut risti läksid. Katariinalt tubli pingutus, kuid tükk jäi sisuliselt pisut õhukeseks.
Posts
No comments:
Post a Comment