Thor Heyerdahl sai tutvumine toimus õite ammu sarja 'Maailma ja mõnda' raames 'Ra' nimelise trükiga. Juttu tehti bambuslaeva ekspeditsioonist Marokost üle Atlandi Kariibi mere saartele. Oli enam kui kaasakiskuv lugemine, kuid mingil arusaamatul põhjusel jäi tol hetkel Thor Heyerdahli tegemiste täpsem uurimine tagaplaanile.
Nüüd siis nähtust selgines nii paljut, et Heyerdahl oma esimese kuulsuse võttis hoopiski Kon-Tiki nimelise ekspeditsiooniga Peruu rannikult Raroia saarele Polüneesiasse tõestamaks, et Polüneesiat asustusele andsid oma panuse ka lõunaameeriklased. Huvitav teadmine.
Film ise oli küllaltki täpselt mudeli järgi tehtud ning klassikaliselt purki surutud. Juba alguse kaadrid lumisest tiigist, kargemat sorti taustahelist ning lakoonilise fondiga tutvustav tekst õhkas põhjamaist filmikunsti. Narratiivist lähtuvalt oli oluline ära tuua kindlasti ka Thori lapsepõlvest kogetu veega, suhestus kaasaga, uurimustöö Fatu-Hival, äraütlemised kirjastajadelt ja alles sai balsapuust laeva ookeani vette ja liikuma lääne suunal. Igal juhul tundmus jäi, et tegijatel oli olnud suuri raskusi filmi kokku lõikamisega, mida võtta, mida jätta ja tulemiks oli lühikeste episoodide jada, milles otseselt loo jutustamine jäi taha plaanile. Rääkimata siis süübimisest seiklejate sisemusse ja nende omavahelistesse läbisaamistesse. Imselt oli see ka taotluslik, kuna kokku sai ikkagi üks üsna kutsuv, seikluslik ning positiivne piltide jada, mis ajab hamba matkurluse osas verele.