Stalker

Suvisel hooajal sai õite palju kultust sisse ahmitud kui nüüd ajas tagasi vaadata - Castaneda, Palahniuk, Jarmuchit ning nüüd kõikse viimasena sai tutvust sobitatud Tarkovsky loome tuntuimaga - Stalkeriga, sedant puhku kinos Sõprus. Registeeritud sai koduses kilulinnas üles võetud - must-valged, trööstitud, tööstuslinna kaadrid, mis vastandusid värviliselt lootusrikka looduse võtetega, ehk siis Tsooniga. Tsooniga kus füüsikareeglid enam ei kehti ning asub müstiline tuba, kus inimhingede sügavaimas sopis peituv salasoov pidavat täituma. Pikemat lugemist leiab juba asjakohasest wikist.

Esmase tutvuse käigus pakkus naudingut kõikse enam äärmiselt loominguline ning vabameelne kaameratöö ning ülekrutitud tindised värvitoonid. Kõikide allegooriate tabamiseks peaks aga kokku leppima uue kohtamise aja, kuna kõike hoomata juba esmasel kohtingul on antud juhtumi puhul ilmselgelt võimatu, seega järgmise korrani. Praegu jäi film pisut kaugeks.