RED

Lääneranniku vorstitsehhides on toimunud märkimisväärne standardiseerimine, ametlikult  jäetakse küll mulje valiku mitmekesisuset poodides, maitse elamuse suhtes, aga valiku tegemisel vahet ei ole. Ehk siis järjekordne naerutaja, mis on köitev esimesed 15 minutit ja siis vaibub, et uuesti tõusta nii nagu tsükkel ikka toimiib, kuid paraku jäigi mulle ainult need esimesed 15 minutit.

Või siis on juba kõrges vanuses paratamatu ainevahetuse aeglustumine tinginud olukorra, kus enam  naljalt tervet latti vorsti sisse ei vohmi, ilma hilisemate kahetsusteata. Ehk siis tunda on, et kõhu  saab täis ka paljalt treileireid tarbides, kõik kõige teravam huumor ja tegevustik on mõnda minutisse ära pressitud ja harvad on juhused, kus pearoog suudab üllatada.

Lühifilmid ja  treilerid, jah palun.

No74 (Untitled)

Ambitsioonikas ettevõtmine.

Psühhedeelia, eeskujuliku muusika valkuga.

Esimene poolaeg 8/3, tegelaskujude, steenide virrvarr ei lasknud ühtsel tervikul tekkida - ei saanud kontakti

Teine poolaeg 8/6, saabus selgus.

Piibli epistlite lugemine oli esimesel pooajal võõristav ning ühtlasi arusaamatu motiiviga.

Teisel poolajal saabus mõistmine, et tegu võiks olla nö. tänapäevase Jeesus Kristusega, Jesus Christ Superstariga, geeniusest muusikuga. Viited nagu:

- hallid trussikud niudevööna;

- lõpusteenides laipa pesevad ema ning peategelase suurim austaja;

- kuju nukrameelsus ja tõdemus, et isiklikest pingutustest hoolimata muhvigi  siin ilmas muutuma ei saa;

- varajane isiklik arusaam, kõik on juba tehtud ja enam ei ole midagi teha, et inimsugu õpetada, ometi tahtis inimlik ahnus veel oma tükki saada, nii politsei, produtsent kui ka lipakas. 

- saiamees oma punases kuues lükkas ta tegudele. 

Liiga lihtne käsitlus? Võib olla tõesti.

Üldmuljena oli ebamugav orienteeruda liigmitmete avatud teemaarenduste keskel, palju oli lihvitud ning suur tähelepanu seatud pisidetailidele, kuid seda va siduvat ühisosa tuli ikka etenduse teise pooleni oodata. Liigselt palju oli sahmerdamist, mis ei lasknud omakorda karakteritelt selgelt välja kujuneda (taotluslik?),  näitlejad said nirud võimalused end välja mängida. Jaak Printsi peavoolu trendikalt tüüpiline produtsenti kuju oli see ainus, mis meelde jäi. Risto Kübar sobis küll füsioloogiliselt piinatud geeniuse rolli, kuid mitte oma näitlejaomadustelt. No tõesti.

Väikekodanlus ja inimkonna tühisus toodi esile sissejuhatava nõudepesuga ning lõpetava põranda küürimise ning kodukoristamise piinliku monoloogiga. Ning päris lõpetuseks lasti publik üle linnusitaga.

The Perverts Guide to Cinema

Sloveenist filosoof ja psühhoanalüütik Slavoj Žižek on valinud oma mõttearenduste ning teooriate väljutamiseks omanäolise niši. Nimelt otsib tõestusi oma vahutavale mõttelennule filmikunsti ajaloo pärlitest nopitud näidete najal. Ametlikult küll mainitakse ära, et analüüsi objektiks on filmid ja viimastesse peidetud inimese alateadvus, kuid vägisi jääb mind painama mulje, et filmid ning katkendid on nimme valitud vastavalt  sellele kuidas, aga paremini teooriaga sobituksid. Mõte iseenesest ju polegi nii paha. Filmižanr on vägagi hea kanal viimaks oma nime, oma mõtteid, oma nägu massideni, suurte massideni Vaevalt, et minagi muidu teaks kodanikust nimega Žižek. Teooriad ise paraku mulle niivõrd suurt mõju kui toote kanaliseerimise valik, ei avaldanud. Mõned head laused sain küll kätte:

'Pornography is, and it is, deeply conservative genre'

'Realized fantasy is a nightmare'

'Real reality is in cinema fiction'

Meie kangelased

Niivõrd jahmatavalt originaalse algakordiga etendust ei tule mul esiti kohe ettegi. Ja ega ei tulegi. Vaimustav lahendus ning veel vaimustavamalt meeldejääva muusikalise kujundusega. Kaiffilt tehtud, isegi imetabaselt võiks öelda. Seda enam on kahju tõdeda, et sellega piirdusidki minu jaoks kogu etenduse kõrghetked.

Edasised momendid olid juba piinavad, kohe füüsiliselt piinavad. Peale raputavat algust marssis kogu trupp lava ühte nurka sätitud puuri ja sinna nad kükkima jäidki, nii minutiks 20. Muusikaliste numbritega, mis mängisid lahti iga näitleja rolli vaadeldavas etenduses, no hästi. Hästi oleks olnud mu kaelal, kui mitte poleks olnud me piletid publikumis täpselt vastasnurgas. Eks. 

Ja rohkem mul öelda polegi.

Või kui siis osatäitjadest. Eelmaa ande austajate hulka ma  ennast lugeda ei saa nii ka Raagi. kui ka Ermeli. Samas jällegi Tõnn Lamp oli värskendavalt hea, võimalik, et määravaks sai eluterve huumoriga küüniku roll, kellega kontakti leidmine osutus üllatavalt lihtsaks. Võib olla tõesti. Epp Eespäev, aga paelus, mind paelus oma kahe ristipõiki vastandliku rolliga, mis Linnateater on pakkunud. Ühelt poolt rändtteatri tohlakas, tahumatu ning laia kondiga peretütar, teisalt kõrgseltskondlik, peenelt manipuleeriv diiva Martha, Virginia Woolfist. Kostüüm ja grimm tegid muidugi oma töö, aga oli ergastav kontrast. Anu Lampi puhul peab tõdema, et niivõrd harva ta end ilmutab tänasel päeval lavalaudadel, siis jäiäb tahes tahtmata pilk ja just ikka kõrv temale pidama. Oli nauditav. Nii hääles kui pildis. Vaarik Andrus ei üllatanud, ega talle ka võimalust antud, lihtsakoelise ning joobnud karakteri on ta nii ehk naa juba legendiks mänginud, leib ja või see talle. Isegi nukraks tegi veidi.

Et siis kokkuvõttes ei olnud kohe üldse tassis mulle mokka mööda sisu, tõdesin ja esmakorselt oma teatrikarjääri jooksul, lahkusin juba poolajal.

Peter Moore 'Tualetis mitte sittuda'

Peter Moore mulle küll võõras, kuid tundub, et üle ilma teada-tuntud backpacker on kergelt üleolevalt ning labases kõnepruugis postuleerinud backpackimise põhitõed, mis on iseeneset tore, kui seda mitte eelnevalt teada. Mõned kuldsemad tõed:

'Ärge langege sellesse lõksu, kuhu paljud ettevaatamatud üksiklased sisse astuvad, et lähete aga mingisse kuurorti.// need on täis mesinädalaid veetvaid sakslasi ja vananevaid britte, kes seal kirepäevade tuld taasläita üritavad. Kui teil kohe üldse ei vea, üritavad nad taasläitmist koos teiega.

Niisamamoodi lähevad paljud inimesed rühmareisidele, mis on mõeldud spetsiaalselt 18- või 35-aastastele. Sellised kutid kujutavad endale ette, et buss on lämbumiseni täis tüdrukuid, kes ei viitsi omal käel reisimisega vaeva näha, kuid tahaksid siiski veidi lõbutseda. Tüdrukud, aga kujutavad ette, et buss on täis kutte, kes kujutavad ette endale ette, et buss on lämbumiseni täis tüdrukuid, kes ei viitsi omal käel reisimisega vaeva näha, kuid tahaksid siiski veidi lõbutseda.// Sõltumata sellest, kas olete nais- või meessoost, on reisil teie soost inimesi alati kaks korda rohkem ning nad kõik kaklevad bussijuhi või koka pärast, sõltumata sellest, kui inetud nood on.'

'Skeptiliselt suhtuda igasugustesse ujuvatesse või pöörlevatesse restoranidesse, mille kohta kirjeldus väidab, et seal serveeritakse mõistliku hinnaga toitu.'

'Alati on hea mõte võtta kaasa väikesi kingitusi, mida jagada lugupidamise märgina reisil kohatud ebatavalise headuse eest - eelistatult midagi teie kodumaalt. Selleks võib sobida mingi märk, ilunõel või siis postkaart teie kodulinna pildiga.'

'Lihtsalt me oleme leidnud, et kuuese profülaktiliste vahendite paki sissepakkimine on kõige kindlam viis õõnestada oma võimalusi kogeda puhkuse ajal ka veidi romantikat.'

'Iga karastunud seljakotiinimene teab, et esimene tuba, mida vaatate, osutub alati kõige paremaks, kui mitte muul põhjusel, siis juba sellepärast, et säästab teid mööda võõrast linna ringikõmpimisest. Aga kui te olete end oma toas sisse seadnud ja lähete välja, et midagi söödavat leida, leiate paratamatult kohe sealtsamast kõrvalt teise asutuse, mis on puhtam, odavam ja vaiksem.'

'Peatuge ainult niisuguste inimeste pool, kellele olete ka ise rõõmuga valmis enda pool peavarju pakkuma - ja isegi siis ärge jääge kauemaks kui paariks päevaks.'

'Ugali on ilustamata ja maitsetu segu maisist ja veest, mis jätab kõhtu tinaraske iiveldustunde.'

'Te olete näinud kõiki filme, mida lennuki pardal näidatakse. Ja kui te pole neid näinud, on selleks ka tõeliselt hea põhjus.'

'Istmed lennujaamas on spetsiaalselt disainitud nii, et seal poleks võimalik magada.'

'Aga ma olen kuulnud lugusid teistelt reisijatelt, keda on peale võtnud autojuhid, kes on siis nende pärast tuhandeid kilomeetreid oma teelt kõrvale kaldunud, neile süüa ostnud ja neid oma nümfomaanidest järeltulijatele tutvustanud.'

'Kõik need riigid paistavad piirivalvesse tööle värbavat kindlat liiki inimesi - kahvatuid, aknest vaevatud hingi, kes armastavad bürokraatiat ja mõnulevad selle imepärase võime paistel põhjustada inimestele valu ja kannatusi.'

'Täiesti möödapääsmatult kohtate kedagi, kes on ligitõmbav, võluv, teravmeelne ja seksikas ning kes arvab sama ka teie kohta. Kahjuks on niisama möödapääsmatu, et kohtate sellist inimest paar tundi enne koju viiva lennuki väljumist ja hiljem ei näe te teda enam kunagi.'

'Niisamuti ka see õndsalik tibi, kes teile mingis India ašramis näitas teed tõelise valgustatuse juurde, osutub võimukalt riietuvaks libuks, kes häbeneb teid isegi oma töökaaslastele tutvustada.'

'Ühesõnaga puhkuseromaani tuleks võtta sellisena nagu ta on: tavalise inimese võimalusena loobuda soengust ja saada vana head stringivaba keppi.'

'Aastate jooksul kogetud arvukad pettumused on õpetanud mind ostma suveniiri, mis mulle meeldib, sel hetkel, kui ta mulle silma jääb. Isegi kui te reisi lõpus samasse paika tagasi tulete, avastate täiesti vältimatult, et mainitud suveniir on läinud.'

'Ideaalne reisikaaslane on üsna sarnane ideaalse kaaslasega kogu eluks: see on keegi, kellel on palju raha, kuhjaga kannatlikkust ning võime elada kõigi teie eripärade ja isiksusehäirete kõrval.'

'Reisimine koos elukaaslasega on sama, mis suhte kiiresti edasi kerimine.'

Fish Tank

Ühe Essexi slummist teismelise, elu ängistavad juhtumised ei kõnetanud mind paraku küll kuidagi. Jäi tundmus, et keegi räägib, räägib, räägib ja mina noogutan kaasa. Filmielamus üldse elamuse eesmärk on siiski emotsionaalne laksakas anda.