Samanimelise raamatu põhjal vändatud film, on oma sisemuselt täiesti puhast tõugu dekkar, mis käib juba Agatha Christie ning Conan Doyle poolt teada tuntud, sisse tallatud rada. Tunnisatan, täpselt minu tass teed.
Loo keskmes on seda puhku ühe Rootsi kröösuste suguvõsa preilinast võsuke, kes 16 aastaselt salapärastel asjaoludel, ühel suvisel päeval jäljetult kadunuks jääb. Nüüd 40 aastat hiljem on suguvõsa peal tulnud kange tahtmine ikkagi teada saada, et mis siis toona tema lemmik sugulasega juhtus. Juhtunut palgatakse uurima keskealine, pehme käitumise ning tühmi pilguga ajakirjanik Mikael Blomkvist, kelle teed ristuvad noore, jõulise iseloomuga aruvtinaaskli Lisbethiga. Tänu kellele hakkab ka võigas lugu lahti rulluma.
Lugu on püütud vürtsitada seksuaalse brutaalsusega ning peategelaste soorollide vahetusse seadmisega, kui esmase valiku otstarbekust ma ei suutnud hoomata, filmi sisulise väärtuse tõstmise seisukohalt, siis samas soorollide vahetus, aga pikkis sisse muhedat huumorit. Kasvõi siis Mikaeli püüdlikud vestluse üritused hommikulauas, munapudru ees, pärast tormilist ööd, stiilis - Mis sa täna teed? Läheksime koos kuhugi?
Nohjah, hea oli.
Posts
No comments:
Post a Comment