Alive Inside: A Story Of Music And Memory | Ikkagi elus: lugu muusikast ja mälust

KUMU dokk avas uue hooaja suurepärase dokiga, muusika mõjususest dementsuse, parkinsoni ja alzheimeri all kannatavatale. Imeline oli näha, kuis inimene lööb taas õitsema kui kuuleb oma kunagist lemmiklugu või oma ajastu muusikat. Parimaks näiteks oli härrane pildilt, kes muidu istus vanade hooldekodus oma ratastoolis, hõbedane niit suunurgas, kuid kui kõrvaklapid pähe sai ning muusika voolama hakkas, läks silm punni ja laul tuli suhu. Liigutav muundumine.

KUMU lehelt:

Tänavu Sundance’i filmifestivalil publikupreemia pälvinud dokumentaalfilm „Ikkagi elus: lugu muusikast ja mälust” räägib visa sotsiaaltöötaja Dan Coheni püüdest teha vanurite, eelkõige hooldekodude elanike ja nende lähedaste elu ilusamaks. Koos kuulsa neuroloogi ja mitmete bestsellerite autori Oliver Sacksi ning armastatud muusiku Bobby McFerriniga lastakse patsientidele kõrvaklappidest nende kunagist lemmikmuusikat ja meie silme ees ärkavad korraga ellu kunagised mälestused, mis aastatega on jõudnud kustuda. See huumoriga tehtud rännak inimhinge saladuslikesse sügavustesse läbi muusika tervendava mõju on kindlasti üks üllatuslikumaid avastusi möödunud aasta filmimaastikul.

Alzheimer, parkinsonism ja dementsus on tänapäeval vaat et ootuspärased vanadusega kaasnevad haigused. Nende ravi koosneb peaasjalikult medikamentide manustamisest sümptomite raviks. Vastukaaluks püstitatakse filmis väga lihtne hüpotees: muusika on suuresti kasutamata ressurss, aitamaks inimesi, kes on kaotanud neuroloogiliste haiguste tõttu ligipääsu oma mälule ja seeläbi ka isiksusele.

Režissöör Michael Rossato-Bennett, kelle jaoks on see ka ühtlasi esimene täispikk film, järgneb Cohenile erinevatesse hooldekodudesse, et olla millegi imelise tunnistajaks – aastaid apaatsed ja erinevate vaeguste käes kannatanud vanurid sünnivad justkui uuesti ja seda lihtsalt tänu i-podist esitatud lemmikmuusikale.

Eeldatav põhjus, miks dokumentaal publiku heakskiidu pälvinud on, peitub nendes ehedates ja siirastes natuurides, kes oma lemmiklugu kuuldes laulma ja tantsima hakkavad. Nauding, mille tingib siiski kahjuks ajutine ligipääs oma minevikule, kandub edasi ka vaatajatele ja kokkuvõttes ei suuda külmaks jätta ka kõige kalgimat kuju.

Ärge unustage endalt ja oma lähedastelt küsida: „Mis on Sinu lemmiklugu?”