Läbi Albionile nii omaste tuhmide toonide, iseloomututes elamusrajoonides valitseva brutaalse vägivalla ja lootusetuse kumab Paddy Considine Türannosaurusest ometi siirast helgust ning kild lootust, ehk kõikse rohkem võib ses tänada uskumatult inimlikele ja sügavatele rollidele, mida pakuvad tubli Peter Mullan (Joseph) ning veel tublim Olivia Colman (Hannah).
Ainuüksi Olivia Colmani pärast vääris film ära kaemist, täiesti imetabane esitus.
I feel like men are more romantic than women. When we get married we
marry, like, one girl, 'cause we're resistant the whole way until we
meet one girl and we think I'd be an idiot if I didn't marry this girl
she's so great. But it seems like girls get to a place where they just
kinda pick the best option... 'Oh he's got a good job.' I mean they
spend their whole life looking for Prince Charming and then they marry
the guy who's got a good job and is gonna stick around.
Oppaaa, Michel Hazanaviciuse 'Artist' rabas nüüd küll täiesti ootamatult. Igati värskendav kogemus, kus tänapäev laulab oodi filmitööstuse algupärastele mustvalgetele tummfilmidele, millest kunagi Hollywood ise juurduma sai. Kui filmi saab ilmestada kohustuslike märksõnadega nagu retro, siirus, soe huumor, nüanssirohkus, metafooriline, positiivsus, õnnestunud mjusiiki valik, siis imetabasus ongi tabatud ning oodata võib puhast naudingut. On selgelt tunda, et nii Hazanavicius kui ka näitlejad esimeses otsas Jean Dujardin (George Valentin - härra hääbuv filmitäht) ning Berenice Bejo (Peppy Miller - preilina tõusev filmitäht) on olnud hingega asja juures ning nautelnud oma tegemist ja tulemus on sest tulenevalt ka vapustav.
Momendid:
preilina tõusva filmitähe mäng kujutletava kaaslasega, härra veel mitte hääbuva filmitähe ruumis, kus preilina käsi on libistatud nagis rippuva pintsaku käisesse;
härra hääbuva filmitähe joonistatud sünnimärk preilinale põsele ja ütlus 'If you want to be an actress, you need to have something others don't.';
härra hääbuv filmitäht jääb seisma baari ette nimega (stiilis) 'Falling star';
härra hääbuva filmitähe vesiliiva vajumine, viimases tummfilmis;
härra seisatamine frakipoe vaateakna ees, kus peegeldub selgelt härra pea ning frakk, meenutades endisaegset hiilgust;