Hollywoodi pailapse Casey Afflecki mänguline dokumentaalfilm paljastab salapärase staarnäitleja Joaquin Phoenixi viimase aasta valguskartlikud tegemised. Seni näitlejana tegutsenud Afflecki režiidebüüt on jalustrabav portreelugu mässumeelsest kaunishingest Phoenixist, kes kuulsuse tipul taandus pealiskaudsest filmitööstusest, loobus näitlemisest ning otsustades pühenduda hip-hop-muusiku karjäärile.
Film on ajanud kihevile kogu Hollywoodi, kus käib elav arutelu selle üle, kas tegemist on dokumentaal- või mängufilmiga ja mida täpselt Phoenix ja Affleck selle julge ja omapärase teosega öelda tahavad. Kas see kõik on nali? Mis see üldse on?
Film pole soovitatav alla 16-aastastele.
"Elas kord printsess" algus tundub soodne, ta oli veidi erinev, trendikas ja moodne. RelvasatultWinni Puhhi sõnadega sai võetudki viimast filmikunsti kaeda, lootes mockumentaryst, saab ehk silma täie naerda. Ikkagist fiktiivne dokumentalistiga, žanrina taasavastatud vana. Minu jaoks värskem leid, kui nii avalikult välja kuulutati.
Vaatamisotsusel sai määravaks siiski Joaquin Phoenix-i nimi, senini sümpaatselt silma paistnud nii Gladiatoris kui eriti meeldejäävalt säranud Walk The Line-s. Ütleks, kutt on teinud karjääri hindele 4+ ning koht Hollywoodi püünel on igati õigustet'. Seda öelnud, tuleb tõde tunnistada - mockumentary raames toimuma saanud silmapilkne muundumiine silmakirjaliku filmitööstuse hülgajast, siira ning vahetu muusikatööstuse omaks hip-hop artistiks, gladiaatorlikest kehavormidest, Kentucky osariigi keskmise Joe vorrmingusse, Johnny Cashina lauldes põlvi nõrkuma pannuna, hiphop-i lauldes äbjüüsituks saades - on noh, naljakas. või siis mitte. Tervelt kolm aastat pühenduda süsteemi kottimisele, on austust väärt, kuid lasta kokkuvõttes siiski süsteemil ennast kottida. Mõistlik, vägagi mõistlik. Või siis Mos Defi sõnadega - Epic is good. Epic is…....................epic.
Maha visatud aeg, mul küll tundi kaks. Joaquinil aastat kolm.
Vaatamisotsusel sai määravaks siiski Joaquin Phoenix-i nimi, senini sümpaatselt silma paistnud nii Gladiatoris kui eriti meeldejäävalt säranud Walk The Line-s. Ütleks, kutt on teinud karjääri hindele 4+ ning koht Hollywoodi püünel on igati õigustet'. Seda öelnud, tuleb tõde tunnistada - mockumentary raames toimuma saanud silmapilkne muundumiine silmakirjaliku filmitööstuse hülgajast, siira ning vahetu muusikatööstuse omaks hip-hop artistiks, gladiaatorlikest kehavormidest, Kentucky osariigi keskmise Joe vorrmingusse, Johnny Cashina lauldes põlvi nõrkuma pannuna, hiphop-i lauldes äbjüüsituks saades - on noh, naljakas. või siis mitte. Tervelt kolm aastat pühenduda süsteemi kottimisele, on austust väärt, kuid lasta kokkuvõttes siiski süsteemil ennast kottida. Mõistlik, vägagi mõistlik. Või siis Mos Defi sõnadega - Epic is good. Epic is…....................epic.
Maha visatud aeg, mul küll tundi kaks. Joaquinil aastat kolm.
Posts
No comments:
Post a Comment